KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-1687 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Istungisekretär Uve Elissaar Vaidlustatud lahend A. M. kaebus Lääne PP Kärdla PJ väärteootsuse nr 2390.06.000190 muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2006.a. Kaebuse esitaja A M - sündinud xx xxxxxxxx xxxx.a. Xxxxxx-Xxxxx, eestlane, EV kodanik, IK xxxxxxxxxxx, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, haridus x klassi, Xxxxxx Ühisgümnaasiumi xx klassi õpilane, elukoht Xxxxxx xx-x Xxxxxx. Kaebuse esitaja A. M., tema kaitsja vandeadvokaat A. K. ja kohtuväline menetleja vanemkonstaabel M. K.. Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
- Kaebus rahuldada.
- Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kärdla Politseijaoskonna
- aprilli
- otsus väärteoasjas nr 2390.06.000190 osaliselt.
- Tunnistada A. M. LS § 741 lg 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks rahatrahv viieteistkümne
(15)trahviühiku ulatuses üheksasaja (900.-) krooni suuruses summas tasumisega osade kaupa kolme
(3)kuu jooksul arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Välja mõista A. M. tasu õigusabi eest üheksasada nelikümmend (940.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades sellest Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati A. M. LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 6000.- krooni suuruses summas, kuna tema juhtis
- märtsil 2006.a Xxxxxx linnas Xxx tänaval mootorsõidukit Nissan Primera, riikliku registreerimismärgiga 337 AJA omamata alaealisena selle iseseisvat juhtimisõigust. Xxxx Xxxxt tunnistab puhtsüdamlikult, et on sellise väärteo toime pannud, kuid ei nõustu talle määratud karistusega. Ta on alaealine, lõpetas tänavu Xxxxxx Ühisgümnaasiumi põhikooli IX klassi ning plaanib edasi õppida gümnaasiumis. Seetõttu ei ole tal iseseisvat sissetulekut ja ka vanemad ei ole suutelised sellist trahvi tasuma, mis jätaks pere rahakotti tuntava augu. Pealegi oleks see karistuseks ainult vanematele. Põhikooli lõpetas A. M. keskpäraste tulemustega, kuid on tubli sportlane, kes on võitnud mitmeid võistlusi ja saanud mitmeid auhinnalisi kohti ja auhindu. Ta on küll ka varem ilma lubadeta sõiduga vahele jäänud, kuid käesolev karistus on tal esimene. Sellise rahatrahvi maksmine käiks tal igal juhul üle jõu, kuigi ta kavatseb koolivaheajaks tööle minna. Seetõttu palub ta politsei poolt määratud trahv tühistada ja asendada see kergema karistusega. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt ei olnud see A. M. esimene vahelejäämine, kuid eelmisel korral lõpetati tema suhtes menetlus ja saadeti materjalid alaealiste komisjonile. A. M. selgitati edasisi võimalikke tagajärgi, kuid ta ei võtnud õppust ning seetõttu tuli teda ka karistada. Talle oli selgitatud ka seda, et kahetsus on kergendav asjaolu ning paluti pöörduda asjaolude uuesti selgitamiseks kohtuvälise menetleja poole kuid A. M. seda ei teinud. Seetõttu ei jäänudki kohtuvälisel menetlejal muud üle, kui karistada teda piisavalt suure rahatrahviga, mille politseiametnik palub ka jõusse jätta. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et A. M. on küll toime pannud LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid tema karistamine alaealisena suure rahatrahviga ei ole õigustatud ega kanna endas õiget kasvatuslikku eesmärki. Eesti õigussüsteem ei tunne küll iseseisvat alaealiste karistusõigust ja nende tegusid menetletakse samadel alustel täisealistega, kuid see ei tähenda, et alaealist ei tule vaadelda teisest vaatenurgast kui täisealist. Ja kuigi klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte seda toime pannud isikule, tuleb alaealiste puhul arvestada ka nende isikuga. Õigemini sellega, et nende isiksus on veel reeglina välja kujunemata. A. M. lõpetas just äsja põhikooli IX klassi ja soovib sügisel õpinguid jätkata gümnaasiumis ja kuigi ta asub suvevaheajaks tööle, ei ole tal iseseisvalt vahendeid 6000.- kroonise rahatrahvi tasumiseks. Tema teo eest ei ole õige karistada trahviga ka vanemaid, kelle sissetulek ei ületa samuti Eesti keskmist. A. M. hinded olid keskmisel tasemel, kuid ta on tubli sportlane, kes on pälvinud erinevatel aladel mitmeid esikohti ning keda on pärjatud mitmete auhinnaliste kohtade eest. Varem on A. M. karistamata. Tõsi, see üleastumine ei ole A. M. esmakordne. Ta on ka varem iseseisva juhtimisõiguseta ema autot juhtinud ja sellega vahele jäänud. Tema käitumist on arutatud alaealiste komisjonis ja ta ei ole sellest veel õigeid järeldusi teinud. Tema suhtes on juba varem väärteomenetlus lõpetatud ja veel kord seda teha ei ole õige. Seetõttu tuleb A. M. siiski karistada, kuid karistus peab olema selline, mida ta suudab ise reaalselt kanda. Kohus leiab, et selliseks karistuseks on rahatrahv alaealisele reaalselt tasutavas määras. Kohus arvestab ka sellega, et A. M. kavatseb suvel tööle minna ning iseseisvat teenistust saada. Seetõttu on otstarbekas, et trahvi tasumine toimuks osade kaupa. A. M. on küll toime pannud raske üldohtliku väärteo, kuid õnneks sellega kellelegi kahju ei põhjustatud. Käesolevaks ajaks on ta ilmselt siiski oma teo tõelisest raskusest aru saanud ning kahetseb puhtsüdamlikult, mis on tema kergendavaks asjaoluks. Raskendavad asjaolud tema väärteos puuduvad. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, rahuldab maakohus A. M. kaebuse, tühistab Lääne PP Kärdla PJ
- aprilli 2006.a otsuse osaliselt ja mõistab A. M. karistuseks väiksema rahatrahvi, mida tuleb tasuda osade kaupa, kuid mille ametlikult täitmisele pööramisel lisandub täituritasu. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Kassatsioonkaebust esitada: ………………………………. soovin /ei soovi ………………… kuupäev ……..…………… allkiri