← Eesti

4-05-9\7

Obsah (7)§ 90§ 42§ 2§ 150§ 126§ 125§ 194

2-4-12/05 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.juuli 2005. a Jõhvi Väärteoasja number 4-9/05 Kohtukoosseis Mihhail Komtśatnikov Kohtuistungi sekre

§ 90lg 1 ja 2 alusel pidanuks kohus võtma esmalt seisukoha taotluse osas.

See tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi.

§ 42

lg 2 p 3 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesolevaks ajaks on teada, et Janis Kraus oli istungi toimumise päeval haige ja ei saanud istungile ilmuda. Sellest teavitas ta kohut kirjalikult. Asjaolu, et ta polnud sellest teatanud nõuetekohases vormis, ei saa kaitsja arvates olla aluseks pidada menetlusaluse isiku kohtusse mitteilmumist ilmumatajätmiseks mõjuva põhjuseta. Eeltoodu alusel palub kaitsja tühistada Lääne-Viru Maakohtu 10.juuni 2005.a määrus ning määrata asja arutamiseks uus kohtuistungi aeg. 3.Ringkonnakohtunik vaatas menetlusaluse isiku esindaja kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergsoni määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses (

§ 2ja Kriminaalmenetluse seadustiku § 388 lg 2) kohtumenetluse poolte osavõtuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.Kohtunik, tutvunud määruskaebuse väidetega, väärteoasja materjalidega, leidis, et LääneViru Maakohtu 22.juuni 2005.a. määrus (t.lk.107), mille kohaselt jäeti kohtumenetluse isiku Janis Krausi kaebus väärteoasjas nr 2590, 04, 007175 läbi vaatamata, kuulub tühistamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, s.o.

§ 150lg 2 alusel.

4.1.

§ 126

lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isik ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohtususlik, kui kohus peab seda vajalikuks. Kui menetlusosalisel isikul, s.o. kaebuse esitajal või tema kaitsjal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda, siis on neil kohustus enne kohtuistungi algust esitada tõendid selle 2

(3)2-4-12/05 kohta, et maakohus saaks menetlusosalise mitteilmumist hinnata mõjuva põhjusena ja lahendada kohtuistungil taotlus asja arutamise edasilükkamiseks. 4.2.Kõnealuses väärteoasjas tuleneb, et menetlusalune isik Janis Kraus (t.lk.99-100) oli kutsutud Lääne-Viru Maakohtu istungile 10.juuniks 2005.a. kohtu kutsega kohustusega kaebuse arutamisest isiklikult osa võtta. Enne kohtuistungi algust (t.lk.104) oma kaitsja kaudu kirjalikult Janis Kraus teatas, et ta on haige ja ei saa seetõttu istungist osa võtta ning palus asja arutada tema kohalolekuta.

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

§ 42loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused.

4.3.Lääne-Viru Maakohtu istungi protokollist (t.lk. 105) tuleneb, et menetlusaluse isiku Janis Krausi poolt esitati taotlus, et ta ei saa kohtuistungist osa võtta, on jäänud läbivaatamata. Kohtunik on seisukohal, et taotlusi saab kohus lahendada vaid kohtuistungil. Taotluse lahendamine oli võimalik ka menetlusaluse isiku kohalolekuta. Alles pärast taotluse suhtes seisukoha võtmist oleks maakohus vastavalt

§ 126lg-le 2 saanud jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata.

Lääne-Viru Maakohus jättis kohtuistungil esitatud taotluse vaadata väärteoasi läbi menetlusaluse isiku osavõtuta läbivaatamata, kuigi

§ 90lg 1 ja lg 2 lähtuvalt pidanuks maakohus esmalt seisukoha taotluse osas.

See tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi. Antud juhul kohtunik viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-2-1-03, 02.oktoober 2003.a., kus märgitakse, et kaebuse läbivaatamata jätmise saab otsustada alles pärast selgitamist, mis on kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse panemise eesmärk. Kõnealusel juhul ei ole maakohus menetlusaluse isiku esitatud taotluse suhtes seisukohta võtnud, mis tõttu juhindudes

§ 194

lg-st 3; § 174 lg 2 p-st 1; § 150 p-st 3; § 150 lg-st 2; §-st 198 tühistab ringkonnakohus Lääne-Viru Maakohtu 22.juuni 2005.a. määruse Janis Krausi kaebuse väärteoasjas läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab väärteoasjas uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule. Mihhail Komtśatnikov kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.