4-06-1792\4

4-06-1792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-1792 (2602,06,004023) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Sirje Lillemetsa kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari Marek Tiiratsi 25.04.2006.a. otsuse peale väärteoasjas LS § 7419 lg. 1 järgi Menetlusalune isik Sirje Lillemets, töökoht Laeva Tankla RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari Marek Tiiratsi 25.04.2006.a. otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Määrata Sirje Lillemetsale LS § 7419 lg. 1 järgi rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o. 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni. KarS § 66 lg. 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades igakuiselt 300 (kolmsada) krooni. Esimese tasumise tähtaeg hiljemalt 17.juuli 2006.a. Rahatrahv 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni ositi tasumisega 300 (kolmsada) krooni igakuiselt tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
3. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Tuvastatud asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari Marek Tiiratsi 25.04.2006.a. otsusega karistati Sirje Lillemetsa LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 185 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 100 krooni. Otsuse kohaselt Sirje Lillemets 02.04.2006.a. kella 16.26 ajal Laeva alevikus, Laeva vallas, Tartumaal juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. Sirje Lillemets rikkus sellega Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 7419 lg. 1 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: joobeseisundi tuvastamise protokolliga, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 02.04.2006.a. on Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Tiit Voot koostanud väärteoprotokolli nr. AB 777484, mille andmetel Sirje Lillemets 02.04.2006.a. kella 16.26 ajal Laeva alevikus, Laeva vallas, Tartumaal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sirje Lillemets juhtis temale kuuluvat sõiduautot Opel Vectra, registreerimismärgiga 703 TCN. Ta rikkus Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav väärteona Liiklusseaduse § 7419 järgi. Sirje Lillemets on protokolli koostamisel seletanud, et kuna ta on liikumispuudega, siis käis poes. Enne oli ta joonud ühe õlle. On süüdi. Tunnistaja Elar Grünberg on andnud ütlusi selle kohta, et olles teenistuses 02.04.2006.a. koos konstaabel Tiit Sootiga, teostasid nad liiklusjärelevalvet Laeva alevikus, Laeva vallas, Tartumaal. Kella 16.26 ajal Laeva alevikus A ja O kaupluse eest ära sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga 703 TCN. Kuna sõidukijuhi sõidustiil oli esiti aeglane ja vingerdav, otsustasid nad sõidukit kontrollida. Konstaabel Tiit Voot peatas sõiduki kontrollimiseks ning palus juhil puhuda indikaatorvahendisse Lion 95/
4. Indikaatorvahendil süttis ja jäi põlema ainult punane märgutuli. Juht, kelleks osutus Sirje Lillemets nõustus joobeseisundi tuvastamisega kohapeal ning meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Juhile koostati väärteoprotokoll ja kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni. Joobeseisundi tuvastamise protokolli 02.04.2006.a. andmetel Sirje Lillemetsal tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion S-L2 nr. 95/
5. Indikaatorvahendi reaktsioon on punane märgutuli. Menetlusalune isik on allkirjaga kinnitanud nõustumist kohapeal joobeseisundi tuvastamisega. Joobe tuvastamise juures viibis tunnistajana Elar Grünberg. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse andmetel on Sirje Lillemets 02.04.2006.a. kell 16.26 kõrvaldatud sõiduki Opel Vectra, registreerimismärgiga 703 TCN juhtimiselt kainenemiseni. 18.01.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Sirje Lillemets, toime pannud ühe väärteo: 26.08.2001.a. HÕS § 106 lg. 1 järgi, mille eest karistatud rahatrahviga 150 krooni. Trahv on tasutud 27.09.2001.a. Kaebuse sisu ja põhjendused. Sirje Lillemets esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist määratud karistuse osas. Menetlusalune isik leiab, et temale määratud karistus ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldprintsiipidega. 2 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) Menetlusalune isik tunnistab, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. 02.04.2006.a. hommikul oli ta joonud vähesel määral õlut. Ta ei uskunud, et vähene õlle tarbimine võib temal tekitada joobeseisundit. Ta saab aru, et on väärteo toime pannud ja kahetseb seda siiralt. Tal ei ole varem niisugust juhtumit esinenud. Tavaliselt on ta käitunud liikluskuuleka sõidukijuhina. Tal on ainult üks väärteokaristus, mille eest on trahvi tasunud. Rohkem õiguskaitseorganitega pahandusi olnud ei ole. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et temale määratud karistus on liiga karm. Kaebuse esitaja väidab, et annab endale täielikult aru, et väärteole peab järgnema karistus, kuid antud juhul võiks see olla määratud karistusest oluliselt väiksem. Ta palub karistuse mõistmisel arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuse esitaja on kaotanud 60 % püsivast töövõimest. Tal on mõlema puusaliigese proteesid. Tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline kuigi pikka maad jalgsi kõndima, mistõttu on auto kasutamine liiklusvahendina temale hädavajalik. Seekordne rooli istumine oli tingitud vajadusest minna kaupluse. Kaebuse esitaja kinnitab täie vastutustundega, et ta ei soovinud tekitada liiklusohtlikku olukorda ei endale ega teistele kaasliiklejatele. Seekordne üleastumine oli juhuslik episood tema senini laitmatus elus. Ta saab pensioni 1500 krooni kuus. Kuigi ta kaebuse esitamise ajal küll töötab ja saab miinimumtöötasu, kuid töötamine on seotud tervisliku seisundiga ja tervise halvenedes kaotab koheselt töökoha. 11 100 krooni suuruse rahatrahvi tasumine käib ilmselt üle jõu. Kaebuse esitajal on võetud Hansapangast laen, mille tasumisega on senini toime tulnud. Laenujääk on praegu 3389.33 eurot s.o. 21 775.70 krooni. Tal ei ole varasemast ajast säästusid ega muid sissetulekuallikaid, mille eest oleks võimeline määratud 11 100 krooni suurust rahatrahvi tasuma. Ta on teinud arvestuse, et kõiki võimalusi kokku võttes suudaks tasuda mitte suurema kui 50 päevamäära suuruse rahatrahvi. Ühtlasi palub anda võimalus tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Kaebuse esitaja palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 25.04.2006.a. otsus nr: 2602,06,004023 mõistetud karistuse osas ja vähendada määratud karistust. Kaebusele on lisatud Tartu Pensioniameti VEK'i II koosseisu arstliku ekspertiisi otsuse nr.070318 sisuline põhjendus püsiva töövõime kaotuse kohta 60 % ulatuses, Tartu Pensioniameti VEK-i II koosseisu arstliku ekspertiisi otsuse nr.070318 sisuline põhjendus keskmise puude kohta ning Hansapanga 10.05.2006.a. tõend nr.200.265-030/62, mille andmetel on Sirje Lillemetsal eluasemelaen laenujäägiga 1389.33 eurot. Hansapanga 10.05.2006.a. kursi kohaselt on 1 euro võrdne 15,67350 krooniga. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse vähendamisega. Menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuid sellest hoolimata asus autot juhtima. Väärtegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu enda ja teiste liiklejate elu ning tervis. Seadusandja on andnud sellisele teole reaalse hinnangu arvestades ettenähtud karistuse maksimummäära suurust. Vastulauset kohtuvälisele menetlejale esitatud ei ole. Karistus ei ole määratud maksimaalses määras. Maksimaalne määr on 300 trahviühikut, s.o. 18 000 krooni. Trahvi tasumisel võib kohaldada KarS § 66 lg. 2, 3 sätteid. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu järeldused. 3 Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com) LE § 76 lg.
6. Juht ei tohi olla: 1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub 1) häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; 2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse (LS) §
7. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis