← Eesti

1-06-4348\1

Kriminaalasi nr. 1-06-4348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 01.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul ringkonnaprokuröri: Natalja Vesteri kaitsja: Jelena Benevolenskaja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja G.V-i, , rahvuselt venelane, kodakondsuseta, haridusega 8 klassi, abielus, ülalpidamisel üks alaealine laps, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 27.04.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1 - § 15 lg.2 järgi rahatrahviga 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1380.-EEK-i; varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest süüdistuses KarS § 117 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: G.V-i süüdistatakse selles, et tema 09.01.2006 peale kella 17.00, olles joobeseisundis, Tallinnas Puhangu 55-36 asuvas korteris, tegutsedes ettevaatamatult hooletuse vormis, tekkinud tüli käigus jõuga tõukas kätega M.Bt puust käetoega diivanile, puust käetoe vastu kukkumisest ja löögist vastu käetuge sai M.B eluohtliku kehavigastuse – põrna rebendi koos kõhuõõnesisese verevalumiga ning suri sündmuskohal. Seega G.V põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma, s.o. pani toime KarS § 117 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.V seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagi summas 4000.60.-EEK-i kannatanu N. Ble on ta nõus hüvitama. Kaitsja Jelena Benevolenskaja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Põhja Politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektor A.Mazurkevitši ettekannet.(t.l. 2); - surma põhjuste tuvastamise õiendit 10.01.2006.a., kus surma põhjuseks on märgitud traumaatiline sapipõie rebend, verevalum kõhuõõnde. Nahaalune verevalum vasakul küljel.(t.l. 5a); - Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 33 10.01.2006.a., kus eksperdi poolt antud arvamuses (järelduses) on - - kirjas, et 1) Surma põhjustas põrna rebend koos kõhuõõnesisese verevalumiga; 2) Laibal leitud vigastused: põrnarebend koos kõhuõõnesisese verevalumiga ja verevalumiga puusanukil. Marrastused paremal kulmul, paranev põrutushaav vasakul ülalaul verevalumid säärtel, paremal reiel ja küünarvarrel; 3) Surma põhjustanud vigastus – põrna rebend võib olla saadud löögist vastu tömpi võimalik et piiratud pinnaga eset, või löögist analoogilist pinda omava esemega vasaku külje piirkonda. Jõurakenduskohale viitab verevalum vasakul puusanukil, koos nahaaluse verevalumiga.; 4) Põrnavigastus võib olla tekitatud 09.01.06.a. tõenäoliselt võimalikul kukkumisel või paiskumisel vastu kõva piiratud pinnaga eset tugeva alkohoolse joobe foonil, täielikult ei saa välistada lööki analoogset pinda omava esemega, teisi võitlusele ega vägivallale viitavaid vigastusi ei leitud; 5) Peale põrnavigastuse saamist võis kannatanu iseseisvalt liikuda, rääkida, avaldada vastupanu jne. mõne tunniga mõõdetava aja vältel. Sama ajavahemikuga võib tõenäoliselt mõõta aega vigastuse tekitamise ja surma saabumise vahel; 6) Nimetatud vigastus kuulub oma eluohtlikuse alusel eluohtlike kehavigastuste liiki; 7) Teised laibal leitud vigastused: marrastused paremal kulmul, paranev põrutushaav vasakul ülalaul verevalumid säärtel, paremal reiel ja küünarvarrel pole surma mehhanismiga otseselt põhjuslikus seoses, nad võivad olla tekitatud löökidest või pea ja jäsemete äralöömisest vastu kõva piiratud pinda enam kui 3 päeva tagasi ja ei põhjusta terviseriket; 8) Surm võib olla saabunud eelandmetes näidatud ajal 09.01.06.a. õhtutundidel; 9) Kohtukeemilisel uuringul nr. 48 laiba verest leiti 4,51 mg/l ja uriinist 3,66 mg/l etanooli, mis elaval isikul võib vastata raskele joobele. Teisi ühealuseliseid alkohole ja nende laguprodukte ei leitud. (t.l. 6 - 10); sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 12, 13 – 15 pö.); kannatanu N. B poolt 12.01.2006.a. ja 07.02.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et M.B on tema lihane tütar. Tal on kaks last – Darja B, sünd. 01.02.1990, ja poeg Mihhail Belikov, sünd. 01.09.1999.a.. Kui Mihhaili sünnist oli möödas paar kuud, hakkas M. kuritarvitama alkohoolseid jooke ja laste kasvatamisega ei tegelenud. M. sõitis Sillamäelt ära. Ta helistas mõnikord alkoholijoobes olles, ent laste juures ei käinud. 29.06.2000.a. vormistas ta end M. kahe lapse eestkostjaks ja kasvatab ka praegu M. lapsi. M. pole lastele mingisugust materiaalset abi osutanud. Sellest ajast alates ei ole ta M.t näinud ega tea midagi tema eluviisist ja asukohast. Viimati M. helistas umbes

  1. aastal. M. kuritarvitas alkohoolseid jooke ja ei töötanud. M.B matusega seotud kulud kandis täies ulatuses tema. Matustele kulutas ta 9560.50.-EEK-i ning soovib selles summas esitada ka tsiviilhagi. (t.l. 16 – 18, 19, 20 – 22, 23); tunnistaja M. Va poolt 12.01.2006.a. antud ütlusi.(t.l. 33 – 36, 37); kahtlustatava G.Vi poolt 11.01.2006.a. ja 12.01.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et ta pani toime selle kuriteo ja puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. 08.01.2006.a. kell 20.00 lahkus M. kodunt. M. on
  2. aastast alates tema elukaaslane olnud. M. rääkis, et teenib mingisuguses lõbumajas raha juurde. Ta ei tea, kellena M. töötas. 09.01.2006.a. kella 17.00 – 18.00 ajal tuli M. koju. Ta oli alkoholijoobes. Temagi oli alkoholijoobes. Ta oli kaks 0,5 liitrist pudelit Estonia viina ära joonud. M. ei olnud läbipekstud, tal olid puhtad riided seljas. M. ei rääkinud, et keegi oleks teda peksnud. M.l oli 0,5 liitrine pudel Estonia viina kaasas. M. pani viinapudeli lauale. Ta küsis, kus ta oli. M. ei vastanud talle. Ta vihastus M. äraoleku pärast. Tülitsesid nad suusõnaliselt. Ta viskas toas diivanile pikali, M. istus samuti diivanile. M. tegi ettepaneku napsi võtta ja ära leppida. M. tõusis püsti ja tahtis laua juurde minna, et viina valada. M. seisis diivani juures. Ta ei tahtnud, et M. jooks veel viina. Tõusis diivanilt, võttis mõlema käega M. vasakust küljest kinni ja lükkas jõuga M. diivanile. M. kukkus selili diivani puidust käetoele. M. jäi diivanile lebama. M. liigutas end diivanil lamades. Ta valas endale viina ja jõi ära. Esimene baltikanal näitas sel ajal saadet „KVN“. Umbes poole tunni pärast ta uinus. M. enam diivanilt ei tõusnud. M. hingas ja pomises midagi. Siis kui M. koju jõudis, oli tema ema tema meelest köögis. Kui ta M.t jõuga lükkas, oli tema ema samuti köögis. Ta ei mäleta, kaua ta magas. Siis äratas teda õuest koeraga jalutamast tulnud ema üles. Ema ütles, et ta ärataks M., kuna too lamas põigiti diivanil jalad diivanilt alla rippumas. 2 - Ta tõusis ja tahtis M. ümber tõsta, et ta saaks normaalselt magada. Puudutas M. käsi, need olid külmad, M. ei hinganud. Kutsus kiirabi. Kohale sõitis kiirabibrigaad ja politsei, konstateeriti M. surm. Ta ei uskunud, et M. võis tema jõulisest tõukest diivanile end tugevasti ära lüüa ja ohtlikke kehavigastusi saada ning surra. Ta ei pidanud võimalikuks, et võis oma tegevusega ettevaatamatusest põhjustada M.B surma. Ta kannatab epilepsiahoogude all, need on tal 4 – 8 kuu tagant. Ta kuritarvitab alkohoolseid jooke. Ta on teadlik sellest, et M.l on Sillamäel ema ja isa ning kaks last. M.l olid vanemaõigused ära võetud. M. vanemate aadressi ta ei tea. Pärast M.B surma sai ta Ravi tn. 18 morgist M.B surmatunnistuse DL 0306297 ja M. matusetoetuse summas 2400 krooni. Ta tahtis ise M.t matta. See surmatunnistus ja raha on tema käes ning ta soovib vabatahtlikult M.B surmatunnistuse ja 2400 krooni raha üle anda M. emale – N. Ble. (t.l. 47 – 50, 51 – 52, 63 – 65, 66); ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 53 – 54, 55, 56 – 59 pö.); kannatanu N. B allkirja.(t.l. 69, 70); SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 21 16.02.2006.a.(t.l. 73 – 74); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas Põhja Politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektor A.Mazurkevitši ettekannet, surma põhjuste tuvastamise õiendit 10.01.2006.a., Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 33 10.01.2006.a., sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit, kannatanu N. B allkirja, SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 21 16.02.2006.a. ning süüdistatava G.Vi poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu N. B ja tunnistaja M. Va poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava G.Vi süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.Vi süü temale inkrimineeritud ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on G.Vi käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 117 ettenähtud kuriteona. N. B tsiviilhagi käesolevaks momendiks selle hüvitamata osas summas 4000.60.-EEK-i rahuldada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem ühel korral kriminaal korras karistatud.(t.l. 77 – 78, 80 - 81). Süüdistatavat on varem kolmel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 77 - 78). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ning on nõus kuriteoga kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitama, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni ülemises määras vangistuse näol, kuid arvestades süüdistatava siirast ja puhtsüdamlikku kahetsust võib jätta mõistetud vangistuse täitmsele pööramata, kohaldades pikka 3 aastast katseaega Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: 3 Süüdi mõista G.V KarS § 117 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ aastat. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.V ei pane katseaja – kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.Vi suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata G.V katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada G.Vile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:
  3. elada kohtu määratud alalises elukohas;
  4. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  5. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  7. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid, lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 10.01.2006.a. – 11.01.2006.a.,s.o. 2 /kaks/ päeva. Välja mõista G.Vilt 4000.60.-EEK-i (neli tuhat krooni ja kuuskümmend senti) N. B kasuks (elukoht: Sillamäe, Gagarina tn. 37 – 72). Välja mõista G.Vilt tasu Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 6800.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220004799019 Eesti Ühispangas , kood 401, viitenumbriga
  8. Välja mõista Jevgeni Vološtšukilt tasu SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest summas 5239.80.-EEK-i, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  9. G.Vilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4872.35.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  10. G.Vilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  11. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik: 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.