ja 280 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav M.L , eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: Tuka KVE OÜ ehitaja, elukoht: Varasem karistatus: 28.02.1994 Järva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 alusel vabadusekaotus 5 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat - kustunud; Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLIOON 1. M.L süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. M.L süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista M.Lule liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta M.Lule mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 kuud M.Lu suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.L temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 6.
p 1 alusel arvestada M.Lule määratud katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.06.2006. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada M.Lu suhtes lisakaristust, võttes M.Lult ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 8 (kaheksa) kuud. 8. Vastavalt
lg 1 sätetele laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Samuti tema, olles 30.07.2005 kella 04.25 ajal peatatud Harjumaal, Tallinn-Narva mnt 26. kilomeetril joobeseisundi tuvastamise protokolli ja väärteoprotokolli nr AB 679609 koostamisel, saabuvast vastutusest vabanemise eesmärgil esines tahtlikult oma venna E.Lu nime all ja väljastas teised (E.Lu) isikuandmed, millega esitas Põhja Politseiprefektuuri IdaHarju politseiosakonna konstaablile valeandmed enda isiku kohta. Seega M.L pani toime ametiasutusele valeandmete esitamise ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks, so
Kohtuistungil süüdistatav M.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 27.05.2004 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2510,04,001334, millest nähtuvalt karistati M.Lu 02.05.2004 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. ( (t/l 15) 18.07.2004 koostatud väärteoprotokoll nr 663663, millisest nähtuvalt koostati protokoll selles, et 18.07.2004 kella 15.20 ajal juhtis M.L Paistevälja külas mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omamata juhtimisõigust. (t/l 17) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 18.07.2004, millest nähtuvalt tuvastati M.Lul alkoholijoove indikaatorvahendi Lion 1500, mille näit oli 1,04 mg/l. M.L nõustus joobe tuvastamise tulemusega ja loobus alkoholisisalduse määramisest vereproovis. (t/l 18) 18.07.2004 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas M.L, et 18.07.2005 jõi Järva-Jaanis ära umbes 5 pudelit õlut ja pärast seda otsustas sõita sõbrale külla Paisteväljale. Paisteväljal peeti kinni ja kontrolliti joovet. Oli joobe tuvastamisega nõus. Juhiluba ei ole kunagi olnud. (t/l 19) 16.08.2004 koostatud tunnistaja Helen Sopp ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et oli 18.07.2004 koos I.I patrullteenistuses. Kella 15.20 ajal olid Järva-Jaani vallas Paisteväljal ja farmi juurest sõitis nende poole sõiduauto Volvo 340 registreerimismärgiga 734 TAS. Roolis oli M.L. Kuna teadis, et isikul puudub juhtimisõigus, siis otsustasid kinni pidada. Kui M.L oli politseiautosse kutsutud, siis oli tunda alkoholilõhna. Lasi puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 1,04 mg/l. M.L oli tulemusega nõus ja tunnistaja koostas väärteoprotokolli. (t/l 20-21) 15.08.2004 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 684702 selles, et 14.08.2004 kell 23.55 juhtis M.L Sõle 76 hoovis Tallinnas mootorsõidukit Volvo 340 registreerimismärgiga 734 TAS, olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ja sõidukil oli läbimata tehnoülevaatus. (t/l 22) 15.08.2004 kell 00.30 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati M.Lul alkoholijoove, millega M.L nõustus ega loobus alkoholisisalduse määramisest vereproovis. (t/l 23) Tunnistaja Jaanus Viilopi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 14.08.2004 kella 23.55 ajal Sõle 76 maja hoovist välja sõitmas Volvo 340 registreerimismärgiga 734 TAS. Peatas sõiduki Sõle 80 maja ees. Sõidukit juhtis M.L, kellel ei olnud juhiluba ja kellel tuvastati alkoholijoove 0,75 mg/l. (t/l 24-25) 15.08.2004 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas M.L, et sõitis kell 23.55 ajal mööda Sõle tänavat, et otsida kaduma läinud madratsit. Alustas sõitu Sõle 76 juurest ja kinni peeti Sõle 80 juures. Oli tarvitanud alkoholi 2 liitrit. (t/l 26) Koopia 30.07.2005 koostatud väärteoprotokollist nr 679609, millest nähtuvalt koostati protokoll selles, et 30.07.2005 kella 04.25 ajal peeti Jõelähtme vallas Narva mnt-l suunaga Piibe mnt poole kinni end E.Luks nimetanud isiku juhitud sõiduk Ford Transit registreerimismärgiga 225 ARG. Juht oli alkoholijoobes, ületas lubatud sõidukiirust, kontrollimise ajal ei olnud esitada juhiluba ega sõiduki kasutamist tõendavat dokumenti. (t/l 30) Koopia 30.07.2005 kell 04.30 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, millest nähtuvalt on end E.Luks nimetanud isikul tuvastatud alkoholijoove 0,92 mg/l ning kontrollitud isik on nõustunud joobe tuvastamisega ja loobunud alkoholisisalduse määramisest vereproovis. (t/l 31) Koopia 19.08.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2376,05,004881, millega karistati E.Lu LS § 7419 ja 7435 kohaselt rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 13 500 krooni ja LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2 100 krooni. (t/l 32) Koopia 16.03.2006 koostatud Harju Maakohtu otsusest, millega tühistati Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Villu Vane 19.08.2005 koostatud otsus nr 2376,05,004881 E.Lu karistamises. (t/l 33) Koopia Harju Maakohtu 16.03.2006 kohtuistungi protokollist, millest nähtuvalt tunnistajana üle kuulatud M.L selgitas, et autot juhtis tema, esitles end E.Luna. Nimetas enda töökoha, venna sünniaja ja koha. Vennal on juhiluba olemas ja teda karistataks vaid kiiruse ületamise eest. Õhtul olid ka mõned õlled joodud, ei arvanud, et vennal ebameeldivused tulevad. (t/l 34-35) 26.02.2006 koostatud väärteoprotokoll nr 809521, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 30.07.2005 M.L kella 04.25 ajal juhtis Jõelähtme vallas Narva mnt-l suunaga Piibe mnt poole mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga 225 ARG, olles alkoholijoobes, ületas lubatud sõidukiirust, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, takistas liiklusjärelevalve teostamist, esitades kontrollimisel E.Lu andmed, puudus volitus sõiduki kasutamiseks. (t/l 36) 26.02.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas M.L, et 30.07.2005 juhtis Ford Transit väikebussi kuna tahtis Järva-Jaani vanemate juurde sõita. Valeandmeid andes ise ka ei mõelnud miks andis. Saab aru, et see oli vale tegu. Esitas venna E.Lu andmed. Kella 01-02 ajal oli joonud umbes 10 õlut. Istus rooli sõbra õhutusel, kuna on joobes olles kergesti mõjutatav. Juhiluba pole kunagi olnud. (t/l 40) 20.03.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas M.L, et 27.05.2004 otsusega määratud rahatrahv on Järva Maakohtu 26.07.2005 määrusega asendatud arestiga, mille kandis ära 26.02.2006 kuni 17.03.2006. Teadis, et karistus on kehtiv, kuid ei teadnud, et kehtiva karistuse ajal joobes juhtimise eest karistatakse kriminaalkorras. Joobes juhtimiste kohta oskab öelda seda, et oli seltskonnas kõige kainem kui rooli istus. Keegi pidi koju sõitma. Kasutas oma venna andmeid seetõttu, et üks tuttav pakkus selle välja, öeldes, et nii on lihtsam karistusest pääseda. (t/l 41-43) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud M.Lu süüd tunnistavaid ütlusi, joobe tuvastamise protokolle ja otsust väärteoasjas, samuti tunnistajate H.Sopp, J.Viilop ütlusi, 30.07.2005 koostatud väärteoprotokolli ja joobe tuvastamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava M.Lu süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.Lu varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Süüdistuse kohaselt juhtis süüdistatav kehtiva karistuse ajal mootorsõidukit joobeseisundis kolmel korral. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on M.Lu käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Peale selle süüdistatakse M.Lu
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so ametiasutusele valeandmete esitamises, mis on toime pandud ametliku dokumendi, või muu hüve või tulu saamiseks. Kohus asub seisukohale, et politseiametnikule järelevalve teostamise ajal valede isikuandmete esitamine on hinnatav valeandmete esitamisena ametiasutusele, kuivõrd ametiasutus täidab oma ülesandeid oma ametnike kaudu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitati valeandmed selleks, et pääseda ähvardavast karistusest, so kas järjekordsest rahatrahvist või arestist. Kohus hindab karistuse vältimist eesmärgina saada muud hüve, so kas säilitada rahalised vahendid või vabadus. Seetõttu leiab kohus, et M.Lu käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani ning
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavale määratud rahatrahv asendatud arestiga ning kriminaaltoimikust võib teha järeldusi selle kohta, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid võimaliku rahalise karistuse tasumiseks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine karistusliigina on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud ning seda enam kui kümme aastat tagasi. Süüdistatav oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ning kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks temale määratud katseajal toime pannud uut süütegu või et karistust oleks täitmisele pööratud. Sellest teeb kohus järelduse, et karistuse tingimisi kohaldamata jätmine võib anda tulemust ka sel korral ning sundida süüdistatavat käituma õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et kriminaaltoimiku andmetel on inkrimineeritavad teod toime pandud juba peaaegu kaks aastat tagasi ning viimane peaaegu aasta tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav temale määratava katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Kuivõrd süüdistatav on oma alalisest elukohast vanemate juurest lahkunud ja elab ajutiselt Tallinnas ning töötab Tallinna lähiümbruses, kuid puudub alaline elukoht ning pereelu uue elukaaslasega on alalise elukoha puudumise tõttu raskendatud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on raske määratleda maakohut, millise kohtu tööpiirkonna kriminaalhooldusele peaks süüdistatava allutama. Seetõttu, arvestades seda, et süüdistatav on oma sõnade kohaselt oma eluviisi muutnud, loonud uue pere ning asunud tööle, ei pea kohus antud juhul süüdistatava allutamist kriminaalhooldusele vajalikuks ning asub seisukohale, et süüdistatav on ka iseseisvalt suuteline oma suhtumist õiguskorda muutma. Vaatamata asjaolule, et süüdistataval ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisõigust peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust mootorsõiduki juhtimise äravõtmise näol, tagamaks kasvõi lisakaristuse kandmise ajal süüdistatava eemalviibimise mootorsõiduki juhtimiselt, välistades sellega ka uute liiklusalaste süütegude toimepanemise. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.