Obsah (6)

§ 7419§ 741§ 743§ 745§ 747§ 7435

4-06-1900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1900 Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Väärteoasi LS

§ 7419lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.

2. V.

§ 741

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 2 (kaks) päeva. 3. V.

§ 743

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, so 300 (kolmsada) krooni. 4. V.

§ 745

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 10 (kümme) trahviühikut, so 600 (kuussada) krooni. 5. V.

§ 747

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 4 (neli) trahviühikut, so 240 (kakssada nelikümmend) krooni. 6. V.

§ 7435

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, so 300 (kolmsada) krooni.

1. V.T süüdi tunnistada LKindlS § 661 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, so 300 (kolmsada) krooni.
2. Lähtudes KarS § 68 lg 2 ja 63 lg 1 ja 3 sätetest lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga, lugedes lõplikuks karistuseks aresti 4 (neli) päeva.
3. V.Tile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates V.Ti poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt kohtu poolt määratud tähtajaks, so hiljemalt 17ndaks juuliks
4. Karistuse kohtu poolt määratud tähtajaks ärakandmata jätmisel kohaldada V.Ti suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.06.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 661835 selles, et 22.04.2006 kella 23.42 ajal peatati Kernus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Harjumaal mootorratas Jawa 350, mida juhtis V.T. Juhi kontrollimisel ilmnes, et juht juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sõlmimata oli kohustuslik liikluskindlustuse leping, puudus riiklik registreerimismärk, mootorsõiduk oli kehtestatud korras registreerimata, mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnoülevaatust, juhtis mootorratast motokiivrita ja sõidutas sõitjat, kellel puudus motokiiver, millega rikkus LE § 76 p 1; 70 p 1, 2; 220; 219; 68 p 4 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1; 741 lg 1; 743; 745; 747; 7435 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 3 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 22.04.2006 märkinud, et sõitis täis peaga, kiivrit ka ei olnud, enne jõi kaks õlut, luba ei olnud. Mootorratta ostis poisi käest ja mootorratta dokumendid puuduvad. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et selline asi tõepoolest juhtus. See oli rumalusest. Praegu on koolis eksamid ja käib praktikal. Pärast kursuse lõpetamist jääb tööle samasse ehitusfirmasse kus on praktikal ja saab ka palka. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega. Sissetulek menetlusalusel isikul puudub, mistõttu ei saa ka rahatrahvi kohaldada, kuivõrd rikkumiste raskusest tulenev rahaline kohustus oleks menetlusalusele isikule üle jõu käiv. Seetõttu tuleb määrata arest 5 päeva, mis kuuluks ärakandmisele ajavahemikul 22.06.2006 kuni 26.06.
6. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud kõigi rikkumiste osas. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholijoove 0,36 mg/l ning menetlusalune isik nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Andmebaaside andmetel ei ole menetlusalusel isikul kehtivat juhiluba. Mootorratas oli aga registreerimata, tal puudus riiklik registreerimismärk, mootorratas ei olnud läbinud tehnoülevaatust ning sõlmimata oli kohtustuslik liikluskindlustus. Samuti ei olnud peas kiivrit ei juhil enesel ega sõitjal. Seega on menetlusalune isik üheaegselt toime pannud kaheksa liikluseeskirja nõuete rikkumist, milliste eest on karistusena ette nähtud nii rahatrahvid kui ka arest. Rikkumiste ulatus ja raskus annaks aluse kohaldada rahatrahvi maksimummääras kõigi rikkumiste kogumis. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest rahatrahvi tasuda. Menetlusalune isik on küll väitnud, et ta on võimeline tasuma ositi rahatrahvi kokku 5000 või 6000 krooni ulatuses, kuid kohus asub seisukohale, et alalise sissetulekuta menetlusalusele isikule üle jõu käivat rahalist kohustust panna ei ole õigustatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti, mis võib olla lühiajaline. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka karistusliigi eripärast, mis võib sundida menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest. Märt Toming kohtunik