1-06-6324\2

1 – 06 – 6324 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a. Tallinn Kriminaalhooldusasja number 1 – 06 – 6324 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Alar Lehesmets Kriminaalhooldusalune R.P Süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 21.05.2003.a. otsusega 1 – 1128/
2. Katseaja algus: 21.05.2003.a, katseaja lõpp: 20.05.2006.a. RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele R.Pile Tallinna Linnakohtu 21.05.2003.a. otsusega mõistetud 6 ( kuue ) kuuline vangistus. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest või R.Pi kinnipidamisest. Kohustada R.Pit ilmuma Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a. otsusega mõistetud ja käesoleva määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse ( Magasini 35, Tallinn ) 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus väljastada R.Pile, Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale, Tallinna Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid R.P mõisteti Tallinna Linnakohtu 21.05.2003.a. otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.P ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsusega kohustati R.Pit hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ( 8829,00 krooni Mihhail Jõe kasuks ) 01.12.2003.a. Esimese erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik Lauri Krainev 30.12.2003.a, kuna R.P ei suutnud 01.12.2003.a. täita kohtuotsusega määratud kahju hüvitamise kohustust. Kriminaalhooldusalune andis kriminaalhooldusametnikule suulise selgituse, et ta on saavutanud kannatanuga kokkuleppe kahju tasumise osas. Tasumine on viibinud seoses kannatanu pidevate elukohavahetustega. Detsembris 2003.a. on lubanud kriminaalhooldusametnikule kahel korral saada kokku kannatanuga ja hüvitada kahju, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. 13.02.2004.a. toimunud erakorralise ettekande arutamisel avaldas kriminaalhooldusalune R.P, et ta töötab ühe FIE juures ja saab palka tööandja äranägemisel. Vahel 200,00 krooni, vahel 500,00 krooni. Kannatanul ei olevat tema vastu pretensioone. Kohus lükkas asja lahendamise prokuröri taotlusel edasi ja määras uueks istungiajaks 23.04.2004.a. 23.04.2004.a. toimunud kohtuistungil avaldas R.P, et ta sai pool kuud tagasi töökoha ja tema töötasuks lubati 6000,00 krooni kuus. Avaldas, et on suuteline maksma 1500,00 – 2000,00 krooni kuus ja suudab tekitatud kahju hüvitada kuue kuu jooksul. Prokuröri nõusolekul pikendas kohus oma määrusega R.Pile määratud kahju hüvitamise tähtaega kuni 01.10.2004.a. Kriminaalhooldusametnik Kerttu – Kaia Kesler esitas 19.10.2004.a. kohtule erakorralise ettekande samadel asjaoludel, mis eelmisegi ettekande. Ettekandest nähtuvalt töötab R.P viimastel aastatel ainult juhutöödel ja pole asunud kahju hüvitama. Ühtlasi on igal kokkusaamisel lubanud kriminaalhooldusametnikule, et kohe teebb kannatanule rahaülekande. 2 07.12.2004.a. toimunud kohtuistungil esitas R.P kviitungi, millest nähtus, et kannatanule on tasutud 1000,00 krooni. Kriminaalhooldaja taotlusel lükkas kohus istungi edasi. 21.02.2005.a. toimunud istungil avaldasid nii R.P kui ka kriminaalhooldusametnik kohtule, et R.P on tasunud veel 900,00 krooni. R.P põhjendas viivitust asjaoluga, et tööandjad lükkavad edasi palga maksmist. 11.05.2005.a. pikendas kohus oma määrusega R. Pile määratud katseaega 6 kuu võrra. 23.11.2005.a. esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande R.Pi kohta põhjusel, et kriminaalhooldusealune ei heasta kahju ja eirab registreerimiskohustust. 04.01.2006.a. kohtuistungil selgitas R.P, et ta soovib kahju hüvitada, aga tal pole tööd. Kõik töökohad on mitteametlikud ja nendes ei taheta maksta palka. Ametlikult teda tööle võtta ei taheta. Kohus võttis ühendust kannatanuga, kes avaldas, et ta ei soovi R.Pile mõistetud karistuse täitmisele pööramist ning kohus pikendas prokuröri ettepanekul R.Pi katseaega 6 kuu võrra. 12.05.2006.a. esitas kriminaalhooldusametnik esitas Harju Maakohtule viimase erakorralise ettekande, milles ta taotleb kriminaalhooldusalusele R.Pile määratud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik põhjendab mõistetud karistuse täitmisele pööramise taotlust asjaoluga, et R.P ei ole täitnud kahju hüvitamise kohustust ja ei esita kriminaalhooldusametnikule dokumente kohustuste täitmise kohta. R.P on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust ja KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõuet. Kriminaalhooldusametniku sõnul on katseaeg kulgenud probleemselt. Kohustuse täitmata jätmist on R.P põhjendanud erinevate põhjendustega. Tal puudub kindel töökoht, tema sissetulekud on juhuslikud. Kriminaalhooldaja arvates on R.Pi näol tegemist kohusetundetu isikuga ning ta pole motiveeritud tekitatud kahju hüvitamisest ja endale püsivat sissetulekut leidma. Kohtuistungil avaldas R.P, et ta oli enne istungit nädal aega haiguslehel, kuna talle kukkus pruss jala peale. Praegu ta töötab ja palub anda võimalus hüvitada kahju jääk kuu aja jooksul. Avaldab, et kahe kuu jooksul hüvitab ta kahju täielikult. Prokurör toetab kriminaalhooldaja taotlust vangistuse täitmisele pööramiseks. Prokurör leiab, et R.P ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal puudub igasugune kohuse- ja vastutustunne. Prokuröri sõnul ei ole R.P tema varasemaid ütlusi ja käitumist arvestades, näidanud, et ta täidaks kohustusi 3 korrapäraselt. Kohustuste täitmised on toimunud siis, kui on kohtusse esitatud ettekanne. R.P on andnud vaid erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta pole saanud asuda kahjusid hüvitama ja andnud katteta lubadusi. Prokuröri sõnul on põhjendatud R.Pile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekandega, kuulanud ära kriminaalhooldusaluse ja prokuröri, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R.P ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust kuriteoga tekitatud kahjude tasumisega viivitamiste kohta. R.P on avaldanud, et kahju hüvitamine on viibinud seoses tööandjate poolt palga maksmistega viivitamiste, töökohtade vahetamiste ja ametliku töökoha puudumise tõttu. Kohtu arvates ei ole R.Pi selgitused enam usutavad, kuna ta on kõikide ettekannete arutamise ajal lubanud tasuda tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks, kuid ei ole seda teinud. Katseaja jooksul on R.P suutnud hüvitada 1900,00 krooni. R.P pole asunud tekitatud kahju hüvitama ka väikeste summadena, millest oleks nähtunud tema tahe hüvitada tekitatud kahju. 1900,00 krooni hüvitamine on toimunud erakorraliste ettekannete tulemusena. Riigikohtu lahendi 3-1-1-126-03 kohaselt tuleneb KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse (kahju heastamise kohustus), täitmise kohustuslikkus ka teistest seadustest. See tähendab, et kohtuotsusega kahju heastamiseks väljamõistetud summa kuulub tasumisele ja ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte. Karistusseadustikus selliste kohustuste määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine ja ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks. Kahju kannatanul on õiguspärane ootus, et süüdlane hüvitaks kahju võimalikult kiiresti. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-3-24-97 võib kohus keelduda karistuse täitmisele pööramisest, kui kohtuotsusega määratud kohustus jäeti kohustatud isiku poolt täitmata mõjuval põhjusel. R.P on mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata kahju hüvitamise kohustuse. 4 Kohus leiab, et R.P on suhtunud temale kohtuotsusega pandud kohustusesse kergemeelselt ja vastutustundetult ning ei ole seega õigustanud kohtu usaldust. Seega esinevad alused temale Tallinna Linnakohtu 21.05.2003.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks Anne Ennok täitmiskohtunik 5