1-06-6230\1

(06231400423)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi C.R süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav C.R , eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: Lunart-NOR AS, Varasem karistatus: Tartu Maakohtu 23.11.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 3690 krooni Lõuna Politseiprefektuuri 25.04.2005 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 10 200 krooni. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. C.R süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 420 (nelisada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1400 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada C.R suhtes lisakaristust, võttes C.Rlt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 5 (viis) kuud.
6. C.Rlt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
10. arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. C.Rlt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
12. C.Rlt välja mõista joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013, viitenumbriga 00231000015 SEB Eesti Ühispangas. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
13. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: C.Rt süüdistatakse selles, et tema, olles 25.04.2005 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 26.03.2005, uuesti kehtiva karistuse ajal, so 14.04.2006 kella 10.15 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Graniidi tänaval maja nr 22 juures suunaga Tööstuse tänava poole mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga 532 TEO. Seega C.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav C.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 25.04.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2860,05,000608, millest nähtuvalt karistati C.Rt 26.03.2005 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419 alusel ja karistati rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200 krooni. ( (t/l 6) Wismari Haiglas koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1393/225, millest nähtuvalt tuvastati 14.04.2006 kell 11.05 Wismari Haiglasse toimetatud C.Rl kerge alkoholijoove 1,14‰. (t/l 9) 14.04.2006 koostatud menetlusaluse isiku C.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi eile õhtul viina energia joogiga Red Bull ja juhtis hommikul autot. Mõtles, et on kaine. Tunnistab süüd. (t/l 11) Tunnistaja Ilja Sdobnovi 14.04.2006 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et olles Vabriku 13 juures patrullis 14.04.2006 kella 10.15 ajal, märkas kahtlase sõiduga VW Golfi, mille esiots oli avariiline. VW Golf registreerimismärgiga 532 TEO liikus Graniidi tänava poole. Kell 10.17 pidas sõiduki kinni Graniidi 22 maja juures. Kontrollimisel selgus, et sõidukijuht oli C.R, kes oli alkoholijoobes. Puhumisel läks indikaatori näit punaseks ning juhil puudusid juhiluba ja sõiduki dokumendid. (t/l 12) 14.04.2006 kell 10.47 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et indikaatorvahendi Lion SL kasutamisel on indikaatorvahendi reaktsioon punane. C.R nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus alkoholisisalduse määramisest vereproovis. (t/l 13) Kahtlustatava C.R 25.04.2006 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. 25.04.2005 otsusega määratud rahatrahvi tasub osade kaupa täituri kaudu. Ei teadnud, et karistus on kehtiv, samuti ei teadnud, et võidakse karistada kriminaalkorras. 13.04.2006 õhtul sai sõpradega kokku. Jõi viina umbes 300 grammi Red Bulliga ning õlut ja siidrit pool liitrit kuni liiter. Magama läks kella 02.00-03.00 ajal Hommikul ärkas kell 09.00, tundis end normaalselt, kuid pea valutas natuke. Sõi ja mingit alkoholi ei tarvitanud. Kell 10.00 otsustas koju sõita. Elab kõrvaltänaval. Auto oli avariiline, sest paar päeva tagasi sõideti sisse kui naine oli roolis. Oli roolis 3 minutit kui nägi patrulli vilkureid. Kui indikaator näitas punast, ei suutnud silmi uskuda, sest ei olnud midagi joonud. Nõustus joobega kuivõrd alkoholi oli tarvitanud eelmisel päeval. (t/l 19-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud C.R süüd tunnistavaid ütlusi, joobe tuvastamise protokolli, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava C.R süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on C.Rt varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on C.R käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest vaid ühel korral ning see karistus on menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Taolised andmed annavad aluse kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval ei ole ka eelmine karistus tasutud ning tal on 2005 aastal puudunud tulumaksuga maksustatav sissetulek. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on tal olemas töökoht Norras ehitusfirmas ja sissetulek on piisav. Eelmise karistuse tasub koheselt pärast palga ülekandmist. Süüdistatav ise taotles rahalise karistuse määramist, mis võimaldaks tal edasi töötada väljaspool Eesti Vabariigi piire. Sellised asjaolud võimaldavad kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine ja selle tingimuslik täitmisele pööramata jätmine koos käitumiskontrollile allutamisega tekitaks olukorra, kus süüdistataval on vaja tööl käia, kuid kontrollnõuete täitmise kohustus on sellele takistuseks. Kui aga üheaegselt käia tööl Norras ja täita kriminaalhooldusest tulenevaid kontrollnõudeid Eestis, siis kaotab käitumiskontroll oma mõtte, kuivõrd kriminaalhooldusametnikul puudub võimalus hooldusalust kontrollida. Kuivõrd süüdistatavat on vaid ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest ja kriminaalkaristust võib sisuliselt lugeda kustunuks, leiab kohus, et süüdistatava isikuandmete põhjal võib eeldada, et süüdistatav on ka iseseisvalt, so käitumiskontrollita, võimeline käituma seaduskuulekalt. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus põhimõttest, et kriminaalkorras määratav rahaline karistus ei saa olla võrreldav samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava rahatrahvi ülemmääraga, vaid peab seda ületama. Vaatamata sellele, et süüdistataval puudub vastava kategooria juhtimisõigus, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada lisakaristust, so võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus, mis sunniks süüdistatavat loobuma mootorsõiduki juhtimisest, kuivõrd lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõiduki juhtimine tooks kaasa uue süüdistuse kuriteo toimepanemises. Taoline oht võib süüdistataval olla lisatagatiseks õiguskuulekale käitumisele edaspidi. Märt Toming kohtunik