10220035022014 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2314060070290079). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada politseiasutusele. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 07.04.2006.a on koostatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel Sergei Forak`i poolt väärteoprotokoll nr AB715256 selle kohta, et 07.04.2006.a kella 11.00 ajal Harjumaal Tallinna linnas Paneeli tänaval maja nr 2 juures juhtis I. Pilli mootorsõidukit (Volvo FH12, reg nr 911 TEO) ning ei veendunud tagurdamisel oma manöövri ohutuses ja sõitis otsa seisvale sõiduautole MB reg nr 282ARI tekitades varalise kahju OÜ-
Transsmir; juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi
) §§ 91; 105; 227, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad vastavalt Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi. 03.05.2006.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2314,06,007029 on I. Pilli`
määratud eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) 4-06-1823 § 63 lg 3, karistuseks: - LS § 7417 lg alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; - LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni. 11.05.2006.a laekus Pärnu Maakohtule I. Pilli` kaebus antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel kuna teos puudub väärteokoosseis. Kaebaja on seisukohal, et
kohaselt ei reguleeri Liikluseeskiri liikluskorda väljaspool teed, nagu põllul, metsas, maja õues, asutuse territooriumil. Kaebaja sõnul riivas ta kõnealust sõidukit endale teadmata ning kuna I. Pilli ei tundnud, samuti ei näinud ta ka peeglist, et oli seisval autol vigastanud tagumist poritiiba, siis sõitis ta minema. Umbes poole tunni möödudes helistas kaebajale tema ülemus ja ütles, et I. Pilli oli teinud Paneeli tn 2 kinnises sisehoovis avarii. Kaebaja läks koheselt sündmuskohale tagasi, kohal oli ainult kannatanu pool, politsei oli juba lahkunud. Kannatanu poolega
ppis I. Pilli kokku, et hüvitab tekitatud kahju ja kahju korvamise korral ei oma kannatanu pool tema suhtes pretensioone. Pärast seda läks kaebuse esitaja koheselt politseiasutusse, kus andis seletuse, et on jõudnud kannatanu poolega kokkuleppele, misjärel koostas politseiametnik S. Forak kaebajale väärteoprotokolli. 11.04.2006.a oli kaebaja korvanud enda poolt tekitatud kahju ning viis sellekohase teatise ka politseile. Kaebaja
iab, kuna ta on teinud kõik endast oleneva ja, et liiklusõnnetus toimus kohas, kus Liikluseeskiri ei kehti, siis tuleb lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Marianne Heinmäe oma 22.05.2006.a kirjalikus vastuses teatab, et ei nõustu esitatud kaebusega ning
iab, et see on põhjendamatu. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt puudub kaebaja teos väärteokoosseis, kuna liiklusõnnetus toimus kinnises sisehoovis, kus Liikluseeskiri ei kehti. Kohtuväline menetleja
iab, et kaebaja seisukoht on väär ja tuleb jätta tähelepanuta.
S) § 2 lg 1, mille kohaselt loetakse teeks maanteed, tänavat, metsateed, jalgteed ja jalgrattateed või muud jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.
p 48 kohaselt hõlmab see termin ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Teega külgneva ala mõiste on reguleeritus LS § 4 lg 2, mille kohaselt mõistetakse selle all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et
§-st 1 ja ka TeeS §-st 1 ei tulene asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval juhul piirata Tallinnas, Paneeli 2 asuva territooriumi hõlmamist TeeS § 2 lg 1 alusel. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 13.04.2006.a otsuses nr 3-1-111-06, milles märgitakse, et mingi territooriumi avalikuks kasutamiseks sulgemine ei välista, et vastaval maa-alal võiks asuda teena käsitatav rajatis ja seega kehtida Liikluseeskiri. Teeseaduses antud määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõiste ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka Liiklusseadus ega Liikluseeskiri.
nõude rikkumise osas asus menetleja seisukohale, et see on tõendatud teisele sõidukile kokkupõrkel tekkinud vigastuste ulatusega. Taoline kokkupõrge ei saanud kohtuvälise menetleja arvates jääda juhile märkamatuks. Samuti on antud asjaolu tõendatud tunnistaja Valeri Klementjev`i ütlustega, kes pidas kaebuse esitaja kohapeal kinni, kuid sellest hoolimata I. Pilli lahkus. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.
alusel ei tohi tagurdamisel juht ohustada ega takistada teist liiklejat.
idis, et I. Pilli` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS §§ 7417 lg 1; 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Tema tegudele on antud õige juriidiline hinnang, kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt tuleb käesolevas asjas kaebaja suhtes väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd väärteo toimepanemise kohas, so Tallinna linnas Paneeli 2 sisehoovis, ei kehti Liikluseeskiri, kuivõrd
kohaselt ei reguleeri Liikluseeskiri liikluskorda väljaspool teed, nagu põllul, metsas, maja õues, asutuse territooriumil. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt toodud põhistusega liikluskorra reguleerimise kohta nimetatud kohas, mille kohaselt
S) § 2 lg 1, mille kohaselt loetakse teeks maanteed, tänavat, metsateed, jalgteed ja jalgrattateed või muud jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.
p 48 kohaselt hõlmab see termin ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Teega külgneva ala mõiste on reguleeritus LS § 4 lg 2, mille kohaselt mõistetakse selle all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Samuti on kohtuvälise menetleja asjakohaselt viidanud Riigikohtu 13.04.2006.a lahendile nr -1-1-11-06, kus kriminaalkolleegium märgib, et mingi territooriumi avalikuks kasutamiseks sulgemine ei välista, et vastaval maa-alal võiks asuda teena käsitatav rajatis ja seega kehtida Liikluseeskiri. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Seega kohus
iab, et kuivõrd väärteo toimepanemise kohas reguleerib liikluskorda nii Liikluseeskiri kui Liiklusseadus, oli tegemist liiklusõnnetusega Liiklusseaduse mõttes. 3
iab, et isegi juhul, kui teine auto oli pargitud selliselt, et I. Pilli` poolt juhitud sõidukile ei jäänud manööverdamiseks piisavalt ruumi, ei välista see manöövrit sooritanud isiku vastutust.
kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses ja tema valitud sõiduvõtted ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda.
Käesoleval juhul I. Pilli Liikluseeskirja nimetatud nõudeid ei täitnud. Samuti ei olnud ta tagurdamise käigus piisavalt tähelepanelik, märkamaks manööverdusteel olevat takistust. Eelnimetatud nõudeid järgides saanuks I. Pilli sõidukile otsatagurdamist vältida. Nähtuvalt liiklusõnnetuse aktist nr 843, sai kannataja pool varalise kahju, so liiklusõnnetuse tulemusena sai kannatada sõidukil tagumine vasak poritiib. Seega ei oleks I. Pilli tohtinud lahkuda enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohalt. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et on põhjendatud I. Pilli` karistamine LS § 7417 lg 1 alusel, mille kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju ning § 7431 lg 1 alusel, so liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Tulenevalt eelnevast kohus
iab, et Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel R. Birk` poolt 03.05.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2314,06,007029 ei kuulu tühistamisele ning I. Pilli` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.