1-06-6946\2

(05237300656)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi R. K. süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav R. K. - isikukood xxxxxxxxxxxx, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxx; ei tööta (töövõime kaotus 60 %); varem kriminaal-korras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (2 viimast trahvi tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R. K. KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R. K. 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista R. K menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 735 (seitsesada kolmkümmend viis) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ning sundraha 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.
3. Asitõend – 16-kal kaheraudne jahipüss Mudel nr.119724, mis on hoiul Põhja PP relvahoidlas (vastuvõtmise akt nr.557-05; 16.12.2005.a.), konfiskeerida pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjlikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R. K., relvaluba omamata, oma elukohas xxxxxxxxxxx omandas remonttööde käigus leitud 16-kaliibrise kaheraudse jahipüssi mudel nr. 119724 ning hoidis seda oma elukohas kuni juunini 2004.a. Eksperdi arvamuse kohaselt oli tegemist laskekõlbuliku siledaraudse tulirelvaga. Sellega pani R. K. toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tulirelva ebaseadusliku käitlemise Süüdistatav R. K. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R. K. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - tunnistaja U. E. ütlustega eeluurimisel on relva üleandmise aktiga (tl. 5-6; 7; 24-25); - asitõendi vaatlusprotokolliga (tl.12 – 14); - ekspert T. U. arvamusega ballistika ekspertiisi aktis nr. TB-197-05/4277 (tl.9-10); - teatisega selle kohta, et R. K. pole välja antud relvaluba tulirelvade ja laskemoona hoidmiseks ja kandmiseks (tl. 11); -R. K. enda ütlustega eeluurimisel (tl. 3-4; 21-22). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R. K. süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R. K. süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R. K. pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud ning praegu elatub ta vaid invaliidsuspensionist. Mõistes R. K. põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ( 4 500 krooni). Arvestades süüdimõistetu tervislikku ja varalist seisundit, jätab kohus osa sundrahast (3 000 krooni) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
4. Kohtunik