Süüdistatavad.
järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 2) 04.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega
; § 329 järgi – 1 kuu vangistust; lõplik karistus 7 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.-05.05.2004.a.). Süüdistus. A. M., M. K. ja A. T. süüdistatakse selles, et nad isikute grupis 24. aprillil 2004.a. kella 18.15 ajal Harjumaal Nissi vallas Riisipere raudteejaama poe juures panid toime tahtliku tegevuse, mis oli suunatud rahu ja avaliku korra rikkumisele. Vägivalda kasutades tungisid nad kallale I. K-le ja S. S-le. A.M. lõi I. K. jalaga näkku, M. K. lõi kannatanut käega näkku, millega tekitasid I. K. järgmised tervisekahjustused: nahaalune verevalum vasaku silma laugudel ja vasaku sarna piirkonnas marrastustega, nina põrutus, pindmine haav ülahuule limaskestal A. T. lõi S. S-ile kaks korda rusikaga näkku ning tekitas talle füüsilist valu. Sellega panid A. M., M. K. ja A. T. toime
rahu ja avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivalklaga ja grupi poolt. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatavad tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetsesid toimepandut ja nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nende kaitsja advokaat R. Lumiste pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidis, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtualuste süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - kannatanu I. K. avaldusega politseile ning tema ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 5; 6; 21-22; ) kus ta kinnitab, et 3 noormeest, kes algul ropendasid, tulid talle ja S. Sile raudteejaamas kallale ja lõid neid rusikaga ja jalga; - tõendiga Keila Haiglast, millest nähtub, et I. K. oli diagnoositud peapiirkonna pindmised vigastused (tl. 8); - eksperdi arvamusega I. K. tekitatud tervisekahjustuste ning nende tekkemehhanismi kohta (tl.10 – 11); - kannatanu S. S. ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 13; 23, 28); - tunnistaja L. P. ütlustega kohtueelses menetluses selle kohta, et 24.04.04.a. said raudteejaama juures peksa üks mees ja naine; neid võisid peksta kolm noormeest, kes tulid pärast ka poodi ülbitsema (tl. 29); - tunnistaja L. T. ütlustega selle kohta, et Marek tõukas ja Aivo lõi raudteejaamas olevat naist käega näkku; meest lõi rusikaga näkku Alar (tl. 30-31); - tunnistaja H. G. ütlustega selle kohta, et 24.04.04.a. tarvitas ta Riisipere raudteejaamas alkoholi koos M. K., A. M. ja A. T.. Viimased 3 läksid ühe naise juurde, kes oli hüüdnud, et mis te siin kisate. Kui lärm läks suuremaks, läks ta vaatama ja nägi, et Marek tõmbas ühte naist õlast, mille tõttu viimane maha kukkus; samas seisis ka Aivo; naisega koos olnud mehe juures seisis ja jageles Alar. Tema käskis jagelemise lõpetada ning tõmbas Mareki naise juurest eemale. (tl.42 - 43); - kahtlustatava A. M. ütlustega eeluurimisel, milles ta kinnitab, et Marek lükkas naise näost pikali ning kukkumise ajal lõi ta sama naist jalaga näkku; mehe juurde läks T. ja lõi teda 2 korda rusikaga näkku (tl.63 – 64; 67-69); - kahtlustatava A. T. ütlustega eeluurimisel, kus ta väidab, et 24.04.04.a. tarvitas ta sõpradega Riisipere raudteejaama ja poe juures alkoholi. M. K. ja A. M. läksid teisele poole põõsast ühe naise ja mehe juurde ning kui tema sõpradele järgnes, oli naine pikali maas, kulm katki. Tema ise läks naisega koos olnud mehe juurde ja lõi teda 2 korda rusikaga näkku. Nii naine kui mees olid neile võõrad (tl-104-105; 108); - kahtlustatava M. K. ütlustega eeluurimisel selle kohta, et talle võõrast naist lükkas ja tõukas ta käega näkku, mille tagajärjel viimane maha kukkus (tl. 86 - 86; 90-91). Süüdlaste vastu ei ole kannatanud esitatud varalisi nõudmisi. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlaste käitumine, nende süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning süüdi tuleb nad tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus kohtualuste süüst. Vastutust kergendava asjaoluna kõigi kohtualuste osas arvestab kohus nende süü puhtsüdamlikku kahetsust. Oma käitumise on nad kohtuistungil hukka mõistnud ning kinnitanud, et nende eluviis ja kombed on tänaseks päevaks oluliselt muutunud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid. Tegu on toime pandud rohkem kui kaks aastat tagasi ning nende suhtes ei ole menetluses uusi kriminaalasju. Kõik süüdistatavad on endale käesolevaks ajaks loonud perekonna, neil on kindel elu- ja töökoht, regulaarsed sissetulekud. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada kõiki süüdistatavaid rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Samuti peab kohus põhjendatuks esitatud taotlusi määrata rahalise karistuse täitmine ositi. A. T. ülalpidamisel on elukaaslane ja 3-kuuline laps; M. K. kasvatab oma elukaaslase alaealist last. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavaile mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A. M. karistus 150 päevamäära.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära.
lg 1 alusel arvata eelvangistus (2 päeva) karistuse kandmise aja hulka ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda karistusest kantuks rahaline karistus 6 päevamäära. Kandmisele kuuluv karistus on seega 94 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni. lähtudes
8 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (vähemalt 587,50 krooni igas kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 4100064939). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada M. K.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust kolmandiku võrra ja rahaliseks karistuseks jääb 100 päevamäära.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 eelvangistuspäeva, ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kandmisele kuuluv karistus on seega rahaline karistus 91 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 4 550 (neli tuhat viissada viiskümmend) krooni.
8 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (568,75 krooni kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 4100064939). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada A. T.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust kolmandiku võrra ja rahaliseks karistuseks jääb 100 päevamäära.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 eelvangistuspäeva, ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kandmisele kuuluv karistus on seega rahaline karistus 91 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 4 550 (neli tuhat viissada viiskümmend) krooni.
8 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (568,75 krooni kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 4100064939). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.