4-06-1174\1

Väärteoasi nr.4-06-1174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, menetlusaluse isiku R.K ja kohtuvälise menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas väärteoprotokolli nr AB 787822 järgi R.K, , ei tööta; asja arutamise ajal oli vahistatu Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja järgi; väärteoasja liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi. Kohus tegi kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel A. Kivimägi koostas 07.03.2006 väärteoprotokolli selle kohta, et R.K 07.03.2006.a. kell 11.55 Tallinnas Tehnika ja Wismari tänavate vahel suunaga Wismari tänava suunas juhtis AS-le Hansaliising Eesti kuuluvat mootorsõidukit Peugeot 206, registrimärgiga 968MCG, olles narkojoobes ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sellega R. K rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. R. K kohtuistungil tunnistas väärteo toimepanemist osaliselt. Kaitsja osavõttu kohtuistungist R. K ei soovinud. R. K tunnistas, et tal puudus juhiluba, kuid narkojoovet eitas ja seletas, et oli täiesti kaine. Ta oli varem tarvitanud metadooni, mis tema teada narkojoovet ei tekita. Vaidlust ei ole selles, et R. K juhtis 07.03.2006 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vaidlus on selle üle, kas R. K 07.03.2006 juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPAS) § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri
2. mai
3. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt on metadoon (Methadone) kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPAS § 4 lg 6 teise lause kohaselt on II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid lubatud käidelda ainult narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul. Erialakirjanduse andmetel metadoon on opiaatide gruppi kuuluv sünteetiline narkootiline aine, mille põhitoimed on sarnased teiste opiaatidega (arvutivõrgus http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/T2hestik/M,N_test.htm). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kuigi metadooni kasutatakse narkomaania võõrutusravis, on selle aine tarvitamisel võimalik saavutada narkootiline joove. Liiklusseaduse § 20 lõike 3 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vabariigi Valitsuse
4. aprilli 2001 a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi kord) § 9 lg 4 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove tuvastatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel. Korra § 20 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisund jagatakse raskusastmelt järgmiselt: 1) narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine ning 2) narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seejuures esimesel juhul kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Seega ainuüksi metadooni tarvitamise tunnuste tuvastamine ei tähenda, et isik oli narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr 796/108 fikseeritud arsti otsuse kohaselt tuvastati R. Kl 07.03.2006 kell 12.20 metadooni tarvitamise tunnused, kliinilised joobetunnused puuduvad. Väärteoasjas puuduvad tõendid, mis viitaksid R. K muule liiklusohtlikule terviseseisundile, mille esinemisel mootorsõiduki juhtimine on LS § 20 lg 7 alusel keelatud ning vastav tegu oleks kvalifitseeritav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 7435järgi. Vabariigi Valitsuse
5. juuli
6. a määruses nr 241 „Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise kord“ sätestatud korras ei ole R. K terviseseisundit kontrollitud. Samas ei nähtu ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist, et R. Kl oleks esinenud koordinatsioonihäireid või häireid aja, koha ja enda isiku tajus, millest võiks liiklusohtliku terviseseisundi olemasolu järeldada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R.K käitumises väärteo tunnused puuduvad ning väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi tuleb menetlus lõpetada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. R. K karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. R. Kt on varem seitsmel korral väärteo korras karistatud selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Lisaks on tal mitu väärteo karistust liikluseeskirja muude nõuete rikkumise eest ning narkootikumide tarvitamise eest. Karistuseks määratud rahatrahvidest on liiklusjärelevalve osakonna õiendi alusel 36 000 krooni tasumata. Kahel korral on R. Kt karistatud arestiga. Eelnevast kohus järeldab, et R.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud sarnaste väärtegude toimepanemist. Kuna R. K ei tööta ja talle varem määratud rahatrahvid on suures osas tasumata, siis kohus peab õigeks karistada R. Kt arestiga. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1; § 38 lg 1; § 107 lg 1 p 1 ja 2; § 108 – 111; § 137 lg 1 ja 3; § 199 lg 3; KrMS § 175 lg 1 p 3 ja §183, kohus otsustas: VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus R.K väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi R. K teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Süüdi tunnistada R.K liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi selles, et ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata ja karistada teda arestiga 10 ööpäeva. 2 Karistuse alguseks lugeda R.K arestimajja aresti kandmisele ilmumise päev. Menetluskulu ekspertiisi tasu näol joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 870 (kaheksasada seitsekümmend) krooni jätta riigi kanda. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Helve Särgava Kohtunik 3