4-06-1575\1

4-06-1575 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1575 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.P Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. O.P süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud aresti ärakandmisele tuleb asuda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 hiljemalt 01.09.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole märgitud kuupäevaks aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja määratud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. O.Plt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 06.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 821947 selles, et 06.04.2006 kella 10.10 ajal peeti Paekaare 16 maja juures kinni ilmsete narkojoobe tunnustega O.P, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1253/85 nähtuvalt tuvastati 06.04.2006 kell 10.55 Wismari Haiglasse toimetatud O.Pl narkootilistest ainetest fentanüül ja amfetamiin tingitud segatüüpi joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et O.P on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 06.04.2006 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ei mäleta millal tarvitas narkootilist ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et kkaotas sel ajal töö ja tegi sellise vea, et süstis. Viimased kaks kuud on püüdnud hoiduda sellest, on läinud tööle ja ravib end Wismaris juba alates 2004 aastast. Iga kuu kuskil novembrist või detsembrist maksan trahve igakuiselt. Osa trahve on maksnud vanaema, kellele on raha andnud, sest töötab hilisõhtuni ja ise ei saa käia maksmas. Naine ja laps on Kloogal ja seetõttu peab tihti sõitma sinna. Praegu peaks palk olema 3500 kuni on katseaeg, hiljem saab olema suurem. Peab töötama, et oleks hõivatud ja saaks samal ajal maksta trahvid ära. Tahaks aasta lõpuks kõik trahvid ära maksta. Karistusena eeldaks siiski rahatrahvi. Mul oleks suurem karistus rahatrahv, sest peab trahvi tasumiseks käima tööl. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Ta on küll paranenud, asunud tööle, tasunud trahve, kuid senini on väga suur summa trahve tasumata, mistõttu taotleb aresti 4 päeva, mis tuleks ära kanda kuni 01.09.
9. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kirjalikku seletust väärteoprotokollis, kus ta väidab, et ei mäleta narkootilise aine tarvitamist, kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul joove erinevatest narkootilistest ainest ning selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga, mille õigsuses kahtlemiseks alus puudub. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud viimase nelja aasta jooksul samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku summas 25 400 krooni. Senini on suuremas osas rahatrahvid tasumata ja tasutud on aastate jooksul vaid 2835 krooni. Kohtuistungil esitas menetlusalune isik tõendi töötamise ja ravil käimise kohta ning maksekorraldused trahvide tasumise kohta. Esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on menetlusalune isik hjõudnud tasuda lisaks varasematele veel 5500 krooni ulatuses rahatrahve. Seega on tasumata trahve jäänud üle poole määratud trahvidest. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem karistatud pikemaajalise arestiga, kuid nüüdseks on menetlusalune isik leidnud endale töökoha, asunud tasuma trahve. Seetõttu, vältimaks rahaliste kohustuste suurenemist määrab kohus aresti, kuid toimunud muutusi arvestades peab võimalikuks määrata selle lühiajalisena. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik