4-06-1669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1669 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor V

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 52 trahviühiku ulatuses, so 3120 krooni ja LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku kaitsja: OÜ Gaudium Liiklusõiguse Büroo jurist Indrek Sirk Menetlusalune isik: K.S RESOLUTSIOON 1. Jätta K.Si kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 16.04.2006 otsusele nr 2314,06,006241 K.

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 52 trahviühiku ulatuses, so 3120 krooni ja LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 16.04.2006 otsus nr 2314,06,006241 K.

§ 7417

lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 52 trahviühiku ulatuses, so 3120 krooni ja LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 13.06.

1. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Rene Birk 16.04.2006 otsusega nr 2314,06,006241 karistati K.Sit LE § 91, 227, 70 lg 2 nõuete rikkumise eest LS § 7417 lg 1; 744 ja 7431 lg 1 ning LKindlS § 661 lg 2 alusel selles, et K.S 19.03.2006 kella 16.20 ajal Saue vallas Harju Maakonnas Paldiski mnt-l Tallinn-Paldiski tee
2. kilomeetril Viti-Vääna ristmikul Vääna-Postist 200m Keila poole juhtis sõidukit sooritades tagasipöörde ei veendunud manöövri alustamisel selle ohutuses ega ei andnud teed temast möödasõidul olevale sõiduautole Mitsubishi registreerimismärgiga 630 MEK, mille tõttu toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D.Sile. Juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. Juhtis sõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkus ettenähtud korras politseile teatamata. Otsusele esitas K.S kaebuse, milles väitis, et alustas traktoriga vasakpööret, lasi mööda mõned tema järel tulnud sõidukid ja veendudes, et nähtaval ei ole rohkem ühtegi masinat, alustas manöövrit. Olid rasked ilmastikuolud, tuiskas, tee oli väga libe. Traktoril olid sisse lülitatud nii lähituled, kollane vilkur kui ka suunatuli. Oli juba pööret tegemas kui tagant tuli suurel kiirusel sõiduauto ja rammis küljelt traktori tagumist vasakut ratast, sest traktor oli juba teega risti. D.Si ütlustest nähtuv kiirus 70 kilomeetrit tunnis oli ilmastikuolusid arvestades selgelt valesti valitud, sest ta ei suutnud sõidukit valitseda ja see põhjustaski õnnetuse. Ilmastikuoludele vastava kiiruse valikul oleks olnud D.Sil piisavalt võimalusi traktorist paremalt mööduda, sest tee oli sealpool vaba vähemalt kolme sõiduauto laiuse jagu, tema aga sõitis millegipärast praktiliselt vastassuunavööndis. Ka maastik paremal pool oli lauge ja tasane ja kahjud oleksid olnud minimaalsed, kui sõiduauto oleks sinna pööranud. Kokkupõrke asukohta teel näitavad ka killud sõiduautolt, mis on vastassuuna sõidurajas, seega oli traktor juba pöörde sooritanud, mitte ei keeranud ootamatult sõiduautole ette. Samuti ei ole kaebaja nõus sellega, et ta ei täitnud liiklusõnnetusest teatamise kohustust. Kuna kaebajal ei olnud mobiiltelefoni ja kodu oli kohe seal lähedal, läks sellest kodu teatama, kuid teepeal hakkas halb ja edaspidist ei mäleta. Sai sellest otsasõidust kõvasti põrutada. Vastaspoole tunnistuse järgi tal mingeid tervisekahjustusi ei esinenud. Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel trahvi palub samuti tühistada kuna kindlustus oli olemas ja maksevaba perioodi polnud, kindlustusagent oli teinud lihtsalt väikese vea. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ja seletas, et enne väljasõitu dokumente ei kontrollinud, kuid peremees ütles, et paberiasjad on korras. Pärast õnnetust oli kohe teisele poolele küsimus kas kõik on elus ja terved. Kuivõrd olid lühikest aega koos ja ta läks ruttu ära, siis juttu ei olnud kes on süüdi. Ei küsinud ka seda kas teine teatas õnnetusest politseisse. Kõik käis ruttu, läks peagi ära sealt sest esmatähtis oli peremehele teatada. Ei tea miks ei küsinud teiselt poolelt kas ta on teatanud, lõi ähmi täis, ei teadnud mida teha. Enne vasakpööret paiknes sõiduk võimalikult telgjoone lähedal, silma järgi sai vaadatud, et auto mahub ära. Moment oli lumine. Vaatas ette ja taha, üle õla nagu kindlam, peeglid lähevad lund täis. Traktoril on parempoolne ja sisemine tahavaatepeegel. Seal on liiklus tihe, tuleb mitu korda vaadata, eriti sellise ilmaga. Oma arust tegi kõik õieti, oli veendunud, et ohtu ei ole. Nähtavust taha oli 100 meetrit ja autosid näha ei olnud. Enne avariid sõitis mitu mööda, nii vastassuunavööndist kui ka paremalt. Enne vasakpööret jäi seisma, liiklust ta ei seganud. Ei olnud keset teed, kuid autod pääsesid mööda mõlemalt poolt. Pööret jõudis teha niipalju, et 2 traktor oli risti. Sõiduauto löök lõi traktori teise kaldasse. Enne väljasõitu sai kütet pandud tema teada ja igaks juhuks vaadatud kas tuled põlevad. Tuled ja vilkur põlesid kindlalt kohe, tal on range peremees. Libedal teel ei soovitata pidureid vajutada, see auto kaotas juhitavuse ära. Ju juht ei teadnud mida teha, läks ähmi täis. Traktoril on lume lükkamise ajal esisild kogu aeg sees, muidu ei tuleks midagi välja. Pärast avariid sai küll proovitud liigutada traktorit, kuid ta ei saa kõveras asendis liikuda. Nihutas tee vabastamise eesmärgil. Kedagi teist seal ei olnud, sai proovitud liigutada, kui liikus, siis imevähe, ehk pool meetrit. Tunnistajana üle kuulatud Dmitri S seletas, et sõitis linna poolt töölt koju, kiirus oli väike 5070 kilomeetrit tunnis. Seal on tõus ja pööre Vääna-Vitile. Pidi pidurdama, lasi pöörajad läbi, alustas mäest laskumist, ees oli traktor tee ääres. Eessõitja lasi traktor mööda, kuid teda ei lasknud, hakkas liikuma. Andis tuledega märku, alustas pidurdamist ja andis signaali. Ta oli juba risti ees. Mööda temast ei saanud, toimus kokkupõrge. Ei leidnud oma telefoni üles, küsis kas kõik on korras, pärast seda traktorist ütles, et vaja minna peremehe juurde. Tunnistaja jäi ootama politseid, kui helistas politseisse, siis seisis kaebaja meetri kaugusel, teadis, et politsei välja kutsub. Teepeal oli ainult üks auto tema ees ja see möödus traktorist vasakult, paremalt möödumas ei näinud ühtegi. Seda, et traktor seisis teepeenral järeldas sellest, et seal oli lumi, tee oli must. Kiirus oli 50-70 kilomeetrit tunnis, kiirendas just kolmanda käiguga. Traktor seisis, mingit liikumist ei olnud. Eessõitjaga oli vahemaa 80 meetrit. Auto sõitis traktorist mööda ja siis hakkas traktor manöövrit tegema. Kokkupõrge toimus tema teepoolel, pärast kokkupõrget keeras auto tagurpidi paremale poole, traktor jäi diagonaalis teele suunaga linna poole. Traktor nihutati tee äärde, et autod mööda mahuksid. Avarii ajal oli nõrk tuisk. Vasakule võtta ei saanud, sest traktor oli ees, paremalt mööda ei oleks mahtunud, seal oli põld. Traktori suunatuli ei põlenud, ei näinud ka vilkuvat signaallampi. Tal ei olnud isegi vasakul pool tahavaatepeeglit, ainult paremal pool ja seegi suunatud põllu peale. Avarii toimumise ajal ei põlenud traktoril ka esituled. Tuli teine traktor ja võeti puksiiri, nii et selle rattaga oli võimalik sõita. Kuni politsei tulekuni rohkem traktorit ei liigutatud ja traktor viidi ära alles pärast politsei poolt dokumentide vormistamist. Kaitsja asus seisukohale, et otsus kaebaja süüditunnistamise ja karistamise osas LS § 7417 lg 1 järgi tuleks otsus tühistada, kuivõrd ei ole tõendatud, et just vasakpöörde tegemine põhjustas õnnetuse. Vastavalt LE § 68 lg 3 sätetele peab juht andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile. K.S kasutas hooldussõidukit, seega pidanuks D.S talle ka teed andma. D.S on andnud traktori tulede osas omakasupüüdlikke ütlusi, väites, et puudusid üldse tuled ja vilkur. Fotodelt on näha vastupidist. Ka dokumentides ei ole märgitud, et oleks olnud välisvalgustite riket. D.Sil oli võimalus näha traktorit juba 80 meetri kauguselt, vähendada sõidukiirust. D.S on ka tehiolusid muutnud, väites, et kokkupõrge oli tema suunavööndis. Samuti on ta väitnud, et nähtavus oli hea, tegelikult on fotodelt näha, et on olnud tugev tuisk ja lumesadu. Asja on menetletud pealiskaudselt, ei ole märgitud kõrvalteed ja kõike ei ole välja selgitatud. LE § 91 nõuete rikkumine ei ole tõendatud. D.S väidab, et ta ei teinud möödasõitu, kuid ilmselt sai ta ootamatult aru, et traktor ei sõida, vaid seisab ning püüdis pidurdades otsasõitu vältida ning viimases hädas vastassuunavööndi kaudu mööda saada. K.S on andnud selgituse, et tal ei olnud telefoni, õnnetusest teatas D.S. Ei ole kohustust, et iga juht peab teatama. K.Si lahkumine sündmuskohalt ei tekitanud mingeid tagajärgi, läks teatama tööandjale, pärast aga tuli ise politseisse kohale ja andis selgitusi. Seega tuleks LS § 7431 lg 1 osas menetlus otstarbekusega lõpetada. LKindlS § 661 ettenähtud rikkumise osas on tegemist olukorraga, kus on tööandja viga, kaebaja ei kontrollinud dokumente, tegemist aga töösõiduga. Sündmuste valguses ei ole õige karistada, kuigi koosseis olemas. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Jutt rangest tööandjast on vale, kuivõrd K.Sit on juba kahel korral LS § 747 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. K.S seisis teise osaleja juures ja kuulis politsei väljakutsumist, puudus põhjus sündmuskohalt lahkumiseks. Enne manöövri 3 alustamist ei veendunud K.S manöövri ohutuses. Kui D.Sile oli traktor nähtav, pidi ka K.Sile nähtav olema D.Si juhitud sõiduk. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kaitsja selgitused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalide ja väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsuses märgitud väärteo kirjeldusest nähtuvalt juhtis K.S sõidukit, sooritades tagasipöörde, ei veendunud manöövri alustamisel selle ohutuses ega ei andnud teed temast möödasõidul olevale sõidukile, mille tõttu toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D.Sile. Juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. Juhtis sõidukit millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkus ettenähtud korras politseile teatamata. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et toimus liiklusõnnetus, millises osalesid traktor ja sõiduauto ning samuti on tuvastatud, et sõiduautot juhtis D.S ning traktorit K.S. Seega kehtisid mõlema suhtes juhi kohustused. Vastavalt LE § 227 sätetele kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Käesoleval juhul ei ilmnenud ei K.Si ega D.Si ütlustest seda, et nad oleks vastutuse küsimuses ühel meelel, mida näitab ka asjaolu, et kumbki on esitanud oma versiooni liiklusõnnetuse põhjuste kohta. Seega pidanuks õnnetusest koheselt teatama. Kehtiva liikluseeskirja sõnastusest ei ilmne seda, et kui üks liiklusõnnetuses osaleja on liiklusõnnetusest politseile teatanud, puuduks teisel liiklusõnnetuses osalejal teatamiskohustus. Antud juhul hoopis K.S nihutas traktori tee serva ja lahkus sündmuskohalt, jättes teise liiklusõnnetuses osaleja sündmuskohale ja politseile teatamata, kuigi võis olla arusaadav, et nad ei saavuta üksmeelt. Õigupoolest ei nähtu kummagi ütlustest seda, et nad oleks sel teemal üldse suhelnud. Seega ei lahendatud LE § 227 mõttes liiklusõnnetuses osalenud juhtide ja kahju saajate vahel vastutuse küsimust ning vaatamata sellele, et D.S järgis liikluseeskirja nõudeid, teatades liiklusõnnetusest politseile, K.S seda ei teinud, millega rikkus K.S liiklusõnnetusest teatamata jätmisega LE § 227 sätteid. Vastavalt LE § 70 sätetele peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; 2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta; 3) sõiduki registreerimistunnistuse; 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Samuti sätestab LE § 225 seda, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht punkti kolm kohaselt esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. Käesoleval juhul ei olnud K.Sil taolise liikluskindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti esitada ei D.Sile ega hiljem politseisse ilmudes politseiametnikule. Seega kui K.S asus mootorsõidukit juhtima pidi ta hoolsuskohustusest tulenevalt veenduma kõigi juhi jaoks oluliste dokumentide olemasolus, kuid seda ta ei teinud. Liikluseeskiri sätestab üheselt, et kohustusliku liikluskindlustuse poliisi peab esitama mootorsõiduki juht, mitte omanik. Seega kui juhil sellist dokumenti esitada ei ole, siis paneb ta toime LE § 70 p 2 sätete rikkumise ja LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. Peale selle on väärteoasjast nähtuvalt tuvastatud ka asjaolu, et K.Si juhitud mootorsõidukil oli läbimata tehnoülevaatus, seega oli K.S juhtinud tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit, pannes sellega toime LS § 747 ettenähtud väärteo. 4 Kohus ei pea, vaatamata kaitsja taotlusele, selliste väärtegude osas võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse tõttu, kuivõrd vastasel juhul ei lasukski juhil enam mingeid kohustusi liikluseeskirja järgimiseks ning kaoks karistuse võimalik preventiivne toime. Seda eriti olukorras, kus K.Sit on täpselt samasuguste väärtegude toimepanemise eest juba karistatud ja karistus ei olnud uute samalaadsete väärtegude toimepanemise ajaks kustunud. Väärteoasjas märgitud kaebaja väidete kohaselt lahkus kaebaja sündmuskohalt väidetavalt selleks, et teatada liiklusõnnetusest peremehele ja seejärel politseile, kuid teepeal hakkas niivõrd halb, et edaspidist ei mäleta. Samas aga ei ole väärteoasjas esitatud mingeid meditsiinidokumente, mis võiks kinnitada mõne vigastuse või tervisehäire olemasolu, mis võinuks tingida äkilise mälukaotuse ja takistanud liiklusõnnetusest teatamast. Taolise võimaluse välistab kohtu arvates see, et sündmuskohale ilmus ka K.Si nn peremees, kes pärast sündmuskoha vaatlust liiklusõnnetuses osalenud traktori ära viis. Seega sai nn peremees liiklusõnnetusest teada K.Si käest, kes aga pärast teatamist enam ise sündmuskohale tagasi ei tulnud või tulla ei julgenud. Seega võib teha järelduse, et K.S pidas politsei teavitamisest olulisemaks oma tööandja teavitamist olukorras, kus politseile teatamine on liiklusõnnetuses osalejale üldkohustusliku liikluseeskirjaga kohustuslikuks tehtud, tööandja teavitamine võib aga tuleneda vaid tööandja ja töövõtja vahelisest lepingust. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et K.S, juhtides mootorsõidukit ja tehes tagasipööret, ei veendunud manöövri alustamisel selle ohutuses ega andnud teed temast möödasõidul olevale sõiduautole Mitsubishi registreerimismärgiga 630 MEK, mille tõttu toimus kokkupõrge. Kohtuistungil asus kaebaja kaitsja seisukohale, et kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et K.S oli pärisuunavööndi vasakus servas telgjoone lähedal ning alustas vasakpööret, D.S aga tegi möödasõitu, rikkudes sellega ise LE sätteid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Kaitsja väidete kohaselt on D.S omakasupüüdlikult moonutanud oma ütlustes sündmuskoha tehiolusid. Kohus suhtub kaitsja taolistesse väidetesse kriitiliselt ning leiab, et kaitsja enese väidetes ja menetlusaluse isiku ütlustes peitub omakasupüüdlik suund viia kohut eksiteele sooviga võtta aluseks menetlusaluse isiku ütlused, mis on antud mitte sündmuskohal pärast liiklusõnnetust, vaid neli päeva pärast liiklusõnnetuse toimumist, seega oluliselt hiljem ja pärast võimalikult soodsate ütluste andmiseks põhjalikku ettevalmistust ja tervise taastumist. Kohus saab vaidlusaluse manöövri ja liiklusõnnetuses osalenud juhtide süüküsimuse lahendamisel lähtuda vaid menetlusosaliste ütlustest, võrreldes neid suhteliselt puudulikult koostatud liiklusõnnetuse skeemiga ja kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamisprotokollides fikseeritud informatsiooniga. D.S on seletanud, et tema ees sõitnud sõiduk möödus teepervel seisvast traktorist vasakult ning tema sõitis samuti edasi kui ootamatult hakkas traktor liikuma ja keeras vasakule ja temale ette, mille tagajärjel sõitis ta risti teel olnud traktorile otsa. Sama versiooni on esitanud D.S ka kohtueelsel menetlusel. Samas seletas D.S, et tee oli lumest puhas ja musta värvi, mis eristas teed teepeenrast ning traktor oli algselt teepeenral. Seejuures ei möödunud traktorist ühtegi sõidukit paremalt poolt, sest sealt polekski saanud mööduda, kuivõrd siis pidanuks põllule sõitma. K.S on kohtuistungil võitnud, et temast sõitsid mööda autod nii paremalt kui ka vasakult. Sellest võiks teha järelduse, et K.S seisiski kogu aeg keset teed ja takistas teistel liikumist. Kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistaja D.Si ütlused, kuivõrd ka väärteoasja materjalides leiduvatelt fotodelt on näha, et sõiduteel on näha asfalti, mis on tumedam ja teepeenrad on mõlemal pool valged, so lumised. Liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvalt on sõidutee laiuseks mõõdetud 5,2 meetrit. Seega kui traktor seisnuks K.Si versiooni kohaselt tee telgjoone lähedal, võtaks ta pärisuunavööndist enda alla vähemalt 2 meetri laiuse ala ning paremalt möödujale jääks ruumi poole meetri jagu. Kohtule ei ole teada ühtegi sõiduauto marki, mille laius võiks ulatuda vaid poole meetrini. Seega ei saanud K.Si juhitud traktorist paremalt poolt mööduda teisi sõidukeid, mistõttu ei saa ka K.Si ütlusi paremalt möödasõidu kohta pidada usaldusväärseks. Peale selle seab kohus K.Si poolt ümbruse adekvaatse tajumise kahtluse alla, kuivõrd oma kaebuses on K.S väitnud, et tema versioonikohaselt tee telgjoone lähedal seisvast traktorist paremalt poolt möödumiseks oli ruumi kolme sõiduauto laiuse jagu. 5 Kui võrrelda seda väidet tee laiusega, so 5,2 meetrit, millest 2 meetrit hõivab traktori laius, lisades sellele veel kolme sõiduauto laiuse, arvestades ühe sõiduauto laiuseks 1,7 meetrit, siis tekib olukord, et teele mahuks ära küll kolm sõiduautot kogulaiusega 5,1 meetrit, kuid traktor sellele teele ära enam ei mahuks nagu puuduks võimalus ka vastassuunavööndi kasutajale selleks ruumi puudumise tõttu. Sellisest K.Si väitest võib järeldada, et ta ei tajunud sündmuskohal ega ka hiljem kaebust kirjutades sündmuskoha tegelikku olustikku. Peale selle ilmnes kaebuse kohtulikul arutamisel asjaolu, et traktor liigutati tee äärde, et see ei takistaks liiklust, millega nõustus ka K.S kohtuistungil. Seega oli tekkinud olukord, et traktorist ei saanud teised sõidukid mööda, seega polnud seal piisavalt ruumi, mis omakorda lükkab taas ümber K.Si enese väited selle kohta, et mõlemal pool oleks olnud piisavalt ruumi. Kohus tuleb järeldusele, et selleks, et enne liiklusõnnetust teepeenral seisvast traktorist või siis tee telgjoone lähedal seisvast traktorist mööduda, pidi traktorist mööda sõitma vasakult. Taoline asjaolu aga riimub D.Si antud ütlustega, mille kohaselt poleks paremalt poolt saanud mööduda ja ka eessõitja möödus traktorist vasakult. K.S on väitnud ka seda, et kokkupõrge toimus siis, kui ta oli juba keeranud traktori risti ja praktiliselt vastassuunavööndis toimus kokkupõrge. Sellisel juhul olnuks aga suletud vastassuunavöönd ja pärisuunavöönd vaba. D.Si sõnade kohaselt aga paremalt ei oleks mööda mahtunud. Seega pidi traktor olema küll risti, kuid keset teed ning traktorist möödumine oli tee laiust ja traktori pikkust arvestades võimatu nii vasakult kui ka paremalt. Selline olukord saab aga tekkida vaid siis, kui tehakse tagasipööret paremalt teepeenralt. Kui lähtuda LE § 123 sõnastusest, mille kohaselt pidanuks D.S kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ning juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti kui nähtavus on halb, siis D.Si ütlustest nähtuvalt hakkas D.S pidurdama, andis signaali ja vilgutas tulesid kui nägi, et traktor hakkab ootamatult keerama teepeenralt vasakule ja risti teele. K.Si ütlustest aga võis järeldada, et ta ei kuulnud ei signaali ega näinud tulede vilgutamist, väites samas, et ta vaatas tagasi ja veendus manöövri ohutuses, sest tee oli 100 meetri ulatuses vaba. Ometigi nägi D.S traktorit juba 80 meetri kauguselt. Taolistest väidetest teeb kohus järelduse, et K.S ei veendunud üldse selles kas keegi tagant poolt läheneb või mitte, vaid lihtsalt keeras teepeenralt vasakule ja risti ette tagant lähenevale sõidukile, sulgedes sellele sõidukile tee. K.S väitis kohtuistungil, et D.S pidanuks keerama paremale poole põllule, siis poleks liiklusõnnetust juhtunud. Sellisest teeb aga kohus järelduse, et ka K.Si enese väitest võib järeldada, et paremalt mööda sõita ei olnudki võimalik, vaid ainus võimalus paremalt möödudes oli sõita põllule. Sellega aga lükkab K.S ise ümber oma varasema väite selle kohta, et temast möödusid sõidukid nii vasakult kui ka paremalt. K.Si väide selle kohta, et liiklusõnnetust saanuks vältida vaid D.S põllule keeramisega, viitab ilmselgelt sellele, et K.S püüab enda käitumise õigusvastasuse üldse välistada. Kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui D.S ei olnud valitud kiiruse tõttu võimeline kokkupõrget vältima teeolude tõttu, siis oli tal õigus eeldada, et traktorijuht enne sõidu või manöövri alustamist järgib liikluseeskirja nõudeid ja veendub manoovri ohutuses ega takista teisi liiklejaid. Kohus on jõudnud veendumusele, et K.S selles ei veendunud. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt on K.Si käitumist hinnatud tagasipöörde tegemisena, kaebuses aga püütakse väita, et K.S tegi vasakpööret kõrvalteele, sest ka väidetavalt on ka fotolt näha, et teine traktor seisab kõrvalteel. Kohus leiab, et D.Si ütlusi traktori teepeenral seismise kohta ja tee laiust arvestades sai K.S teha vaid tagasipööret. Ka fotodelt on näha, et traktori tagant tehtud fotol ei ole mitme meetri ulatuses näha ühtegi teed, vaid on lumevalliga teepeenar ning teiselt fotolt, kus on näha teine traktor ja väidetav kõrvaltee, võib järeldada, et liiklusõnnetuse koht on väga kaugel võimalikust kõrvalteest, seega oli traktor väidetavast kõrvalteest möödunud ning sinna keerata saanuks samuti vaid 6 tagasipööret ja seejärel edasi sõites parempööret tehes. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuses on õigesti asutud seisukohale, et K.S, juhtides traktorit ja sooritades tagasipööret, ei veendunud manöövri alustamisel selle ohutuses ega andnud teed temast möödasõidul olevale sõiduautole. Kohtuistungil esitatud kaitseversiooni kohaselt tegi D.S möödasõidu ning kaitsja asus seisukohale, et sellest tulenevalt pidi D.S olema liiklusõnnetuse hetkel vastassuunavööndis ning lähtuvalt LE §st 132 p 2 pidi veenduma selles, kas ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku. Kohus asub seisukohale, et LE 12 ptk sätetes reguleeritud möödasõit ei seisne ainult § 132 sätestatud möödasõidus, vaid möödumine on reguleeritud laiemalt ning möödumiseks ei pea alati kasutama pärisuunavööndist erinevat sõidurada või vastassuunavööndit. Ka vaidlustatud otsusest ei nähtu, et otsuse koostaja oleks mõelnud D.Si poolt sõiduki juhtimisel möödasõitu LE § 132 või 133 mõttes. Käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus D.Si kavatsus oli mööduda teepeenral seisvast traktorist, milline aga ootamatult talle ette keeras ning juhul kui K.S ei oleks oma manöövrit selle ohutuses veendumata alustanud, olekski D.S pärisuunavööndis sõites seisvast traktorist möödunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et K.S on rikkunud LE § 91 sätteid ja toime pannud LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et K.Si kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 7