4-06-2106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2106 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor V

§ 7422lg 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: M.R RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.Re kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle Pai-Heldna 27.04.2006 otsusele nr 2373,06,001864 M.Re (Paeorg)

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni, määratud karistuse osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle Pai-Heldna 27.04.2006 otsus nr 2373,06,001864 M.Re (Paeorg)

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni, määratud karistuse osas ja kergendada karistust.

1. Teha uus otsus ja määrata M.Rele LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, so 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 600 krooni kaupa 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema 1 advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.06.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle PaiHeldna 27.04.2006 otsusega nr 2373,06,001864 karistati Marje Paeorgu (R) LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni selles, et menetlusalune isik 07.04.2006 kella 14.51 ajal Harku vallas Harjumaal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee
5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Suurim kiirus 30 km/h“ piiratud kiirusega teelõigul kiirusega, mis ületas liiklusmärgiga lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra, sõites kiirusega 77 +/- 3 km/h. Otsusele esitas M.R kaebuse, milles taotleb rahatrahvi vähendamist, kuivõrd liikluskiiruse piirang oli ajutine augu tõttu, mis tuli talle kiirustades ootamatult. Palub arvestada seda, et ta ei ole eelnevalt liikluseeskirja rikkunud (kiirust ületanud), on lapsehoolduspuhkusel olev kodune kahe lapse ema, saades lapsetoetust 1500 krooni, on oma süüst aru saanud, selle omaks võtnud ja väga vabandanud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et vaidlusalusel teelõigul on lubatud sõidukiirus 90 km/h, tema aga sõitis kiirusega 72 km/h. Laveeris seejuures august mööda, kiirustas last trenni viima. Ta ei ole liiklushuligaan, varem ei ole karistatud. On praegu lapsehoolduspuhkusel ja saab lastetoetust 1500 krooni kuus, mis ongi ainuke sissetulek. Abikaasal on küll sissetulek, kuid abikaasa ei peaks tema trahve maksma. Suhtles politseiametnikega meili teel ja tulemuseks oli määrus trahvi tasumise ajatamise kohta, kuid seda ta taotlenud ei olnud. Jutt oli sellest, et trahv on liiga suur ja tal ei ole võimalik seda 15 päeva jooksul tasuda. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Karistuse määra valikul on arvestatud ka kaebaja olukorda ja võimaldatud trahvi tasumist ositi. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt rikkus menetlusalune isik LE § 125 sätteid, pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so kuni 12 000 krooni või arestiga, so kuni 30 päeva aresti. Kaebajat karistati rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et üldjuhul, kui ei esine karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Arvestades nimetatud sättes märgitud sanktsiooni leiab kohus, et suuremas ulatuses, so lg 3 märgitud ulatuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest määratav karistus ei saa olla võrdne lg 2 märgitud karistusega ega väiksem sellest. Seetõttu saaks LS § 7422 lg 3 järgi määratav madalaim võimalik trahvimäär olla 51 trahviühikut, so 3060 krooni. Ainult erandlikel asjaoludel võiks määrata karistuse kergemana. Kohus leiab, et käesoleval juhul mingeid erandlikke asjaolusid ei esine. Asjaolu, et kaebaja ametlik sissetulek on väike, 2 ei tohiks kohtu arvates olla aluseks määrata leebemat karistust liikluseeskirja ohtliku rikkumise eest, kuivõrd seaduses märgitud sanktsioonid ei tulene rikkuja majanduslikust olukorrast, vaid eesmärgist karistuse läbi sundida isikut edaspidi loobuma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Väärtegu toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning kuivõrd lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on tahtlik tegu, siis arvestab kiiruse ületaja sellega, et ei ole välistatud tema karistamine ja tal tuleb tasuda rahatrahv. Seejuures jätab sellise teo toimepanija tähelepanuta asjaolu, et ta seab tahtlikult reaalsesse ohtu kaassõitjad, sealhulgas ka oma lapse ning teised liiklejad ja nende vara, pidades samas olulisemaks muretseda trahvi suuruse pärast. Seega on kohtu arvates rikkumist arvestades määratud menetlusalusele isikule õiglane karistus. Samas aga peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu menetlusaluse isiku korduvalt väljendatud kahetsusele, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna ning sellele, et menetlusaluse isiku rikkumine oli kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi seetõttu, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli vaid 3 km/h võrra suurem kui oleks olnud selline kiiruse ületamine, mis oleks olnud kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Seetõttu, arvestades kiiruse ületamise ulatust, karistust kergendava asjaolu esinemist ja menetlusaluse isiku isikut, kelle kohta puuduvad väärteoasjas andmed varasematest ja kehtivatest väärteokaristustest, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistust võib kergendada, määrates rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast. Märt Toming kohtunik 3