KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7757 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus Taotlus ennetähtaegseks Esitas Murru Vangla karistuse kandmisest vabastamiseks Süüdimõistetu A.K ( Süüdi mõistetud 06.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt. Tunnistatud lubatavaks Rootsi Kuningriigi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtu 06.02.2003 otsuse täitmine. Kvalifitseeritud süüteod ümber KarS § 329 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 05.12.2002 Malmö LK – salakaubaveo eest karistamise seaduse (2000:1225) § 6 lg 3 järgi, karistuseks 7 aastat vangistust. 06.02.2003 Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohus – jäeti linnakohtu otsus jõusse. Vangla esindaja Malle Antsmäe Prokurör Eneli Pau Kaitsja RESOLUTSIOON Marina Leis KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Murru Vangla taotlus A.Ki ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. A.K määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus A.Ki tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.K vabastada määruse jõustumisel. Katseajal on A.K kohustatud täitma KarS § 75 ettenähtud kontrollnõudeid: p
- elama kohtu määratud alalises elukohas (); p
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse motiivid: A.Ki käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Vanglas õppinud ega töötanud ei ole. Väljasõidul käinud ei ole. Toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb, kuna tagajärjed on olnud kinnipeetava jaoks halvad. Vanglasoleku ajal on palju mõelnud ja teinud ümberhinnanguid arusaamades. On motiveeritud koheselt tööle asuma. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning päritoluperekonna valmisolek esialgu materiaalselt igati toetada. Arvestades asjaolu, et mõlemal korral on kinnipeetavat karistatud narkootiliste ainete omamise ja vahendamise eest, siis ei saa kriminaalhooldusametniku hinnangul täielikult välistada korduvkuritegevuse riski. Kinnipeetav on küll oma sõnade järgi teinud vangistuses viibitud aja jooksul oma elus tõsiseid kokkuvõtteid, samas on tal vangistuses tekkinud kriminaalne tutvusringkond, milline võib teda edaspidi negatiivselt mõjutada. Prokurör ei toeta A.Ki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna A.Ki poolt toimepandud kuritegu on äärmiselt ühiskonnaohtlik. Kaitsja leiab, et takistusi A.Ki vabastamiseks ei ole. Kohus leiab, et A.Ki vabastamiseks takistusi ei ole. Vanglast iseloomustatakse teda positiivselt. Toimepandut A.K kahetseb ja tunnistab. Sotsiaaltöö osakonna õiendist nähtub, et A.K on motiveeritud koheselt vabanedes tööle asuma. Samuti arvatakse, et A.K kaldub end liigselt süüdistama. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et A.Kil on kindel mittekriminaalse taustaga sõpruskond ja perekonna toetus. Järelevalveosakonna õiendist nähtub, et A.Ki poolt uue kuriteo toimepanemine on vähe tõenäoline. Seda kõike arvestades on kohus jõudnud järeldusele, et A.Ki puhul on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud. Vangistuses on A.K esimest korda. Karistusest enne tähtaega vabastamisel tuleb KarS § 76 kohaselt arvestada mitte ainult kuriteo raskust vaid ka süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning elutingimusi pärast vabanemist. A.Kil on võimalus vabanedes asuda koheselt tööle, tal on perekonna toetus. Anne Ennok täitmiskohtunik