KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juunil 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7773 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus Taotlus ennetähtaegseks Esitas Murru Vangla A.T,e vabastamiseks karistuse kandmisest vabastamiseks Süüdimõistetu A.T Süüdi mõistetud 13.12.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Järva MK 23.10.1997 otsusega mõistetud karistuse (9k 20p) võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka aeg 24.01-04.06.2003; 24.03-01.12.2004 ning kandmisele 1 aasta 9 kuud 3 päeva vangistust. Prokurör Eneli Pau Vangla esindaja Malle Antsmäe KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Murru Vangla taotlus A.Te () ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. A.T määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus A.Te tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.T vabastada määruse jõustumisel. RESOLUTSIOON A.T on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: p
- elama kohtu määratud alalises elukohas () p
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada A.Te asuma tööle 1 kuu jooksul peale vabanemist. Kohustada A.Te mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse motiivid: A.Te käitumine vanglas on olnud korralik ja distsiplineeritud. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt, täidab sisekorraeeskirju ning töötajate poolt antud korraldusi. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab lubatuid, kuid ka lubamatuid vahendeid. Kolmel korral on kohaldatud soodustust töötamiseks järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Tööandjad olid tööga enam-vähem rahul. Kinnipeetaval ei ole piisavalt püsivust teha ühte ja sama tööd, mõningatel juhtudel hindab oma teadmisi üle. Käesoleval ajal töötab AS-ile Eesti Vanglatööstus kuuluvas pesumajas. Toimepandud kuriteosse suhtub kriitiliselt, kahetseb toimepandut ja ei süüdistab juhtunus iseennast. Leiab, et toimis sel ajal mõtlematult ja ei osanud näha tagajärgede tõsidust. Soovib vabanedes elada õiguskuulekalt, teha ausalt ja korralikult tööd ning parandada kunagi purunenud perekond. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning elukaaslase nõusolek vajaduse korral majanduslikult toetada. Kuna kinnipeetaval on kindlad eluplaanid ja vabanedes lähedaste toetus olemas, siis hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski väikseks. Prokurör toetab vangla taotlust ja leiab, et A.Tele tuleb panna liskaohustused. Kohus leiab, et A.Te vabastamine enne tähtaega on võimalik, kuid kuna A.T on varem karistatud, tuleb panna talle lisakohustused asuda tööle ja mitte suhelda temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Anne Ennok täitmiskohtunik