← Eesti

1-06-7761\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7761 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus Taotlus ennetähtaegseks Esitas Murru Vangla karistuse kandmisest vabastamiseks Süüdimõistetu R.R Süüdi mõistetud 07.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 329 järgi, karistuseks 9 kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega 1/3 võrra mõisteti põhikaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud põhikaristust Harju MK 23.08.2005 otsusega mõistetud karistuse (5k 28p) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka aeg 30.11.2002, s.o 1 päev ning ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Prokurör Vangla esindaja RESOLUTSIOON Eneli Pau Malle Antsmäe KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Tallinna Vangla taotlus R.R () ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. R.R määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta.R.R vabastada määruse jõustumisel. R.R on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: p

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas () p
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada R.Rt katseaja kestel mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte tarvitama alkoholi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse motiivid. Vangla esiatud materjalidest nähtub järgmist: R.R käitumine vanglas on olnud rahulik ja distsiplineeritud. Kannab karistust avavanglaosakonnas. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja korrektselt, täidab töötajate poolt antud korraldusi. Momendil ei tööta, kuna ei ole vabu töökohti. Lühiajalistel väljasõitudel käinud ei ole. Uue kuriteo toimepanemise risk on vastava riskihindamise küsimustiku põhjal väike. Toimepandud kuriteosse suhtub kriitiliselt, kahetseb toimepandut ning elab vangistust raskelt üle. Saab aru minevikus tehtud vigadest ja on hakanud mõistma isikliku vastutuse suurust. Pärast vabanemist soovib hakata elama rahuliku ja õiguskuuleka kodanikuna, teha ausalt tööd ja pühendada end oma perele. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste nõusolek igati toetada. Kui kinnipeetav asub koheselt tööle ning veedab vaba aja sihipäraselt lähedasi abistades ning huvialadega tegeledes, siis on kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk väiksem. Prokurör toetab vanglast ennetähtaegset vabastamist, kuid palub R.Rle määrata lisakohustused. Kohus leiab, et R.R võib enne tähtaega vangistusest vabastada arvestades eelpooltoodut, kuid arvestades tema kriminaalse taustaga minevikku ja alkoholilembust leiab kohus, et R.Rle tuleb määrata lisakohustused. Anne Ennok täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.