KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juunil 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7769 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Taotlus ennetähtaegseks Esitas Murru Vangla karistuse kandmisest vabastamiseks Süüdimõistetu A.N Süüdi mõistetud 02.03.2000.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 101 p 1,7; 139 lg 2 p 1,2; § 197 lg 2 p 2; § 185 lg 2; § 15 lg 2 - § 144 lg 1 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel 9 aastat vangistust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti Valga MK 04.02.1997 otsusega mõistetud karistus
(6k)osaliselt ning lõplikuks karistuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. KrK § 45 alusel arvati karistusaja hulka aeg 15.09.1998-01.03.2000 ning kandmisele 7 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Prokurör Eneli Pau Vangla esindaja Angelika Borissov KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Tallinna Vangla taotlus A.Ni ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. A.N määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise siuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.N vabastada määruse jõustumisel. A.N on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: RESOLUTSIOON p
- elama kohtu määratud alalises elukohas () p
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada A.Nit katseajal mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule. Määruse motiivid: . A.Nit on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud ühel korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed. Vanglas oleku ajal enesetäiendamisega tegelenud ei ole, kuna ei ole leidnud endale sobivat eriala. On tegelenud tööhõive probleemidega, kuid seni tulutult. Osaleb aktiivselt eluosakonna ühiskondlikus elus. Kahel korral on vangla võimaldanud lühiajalist väljasõitu. Vangistusaja jooksul on aru saanud oma kuriteo ühiskonnaohtlikkusest ja kahetseb juhtunut. On püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning on teinud adekvaatseid järeldusi. Eesmärkideks tulevikus on ehitada oma elu üles, leides töist rakendust. Kinnipeetaval on toetav perekond, kelle eest ta on motiveeritud hoolt kandma. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste nõusolek igati toetada ja abistada. Uue kuriteo toimepanemise risk on kriminaalhooldusametniku hinnangul keskmine. Suurim oht asuda taas kuritegelikule teele on juhul, kui kinnipeetav hakkab taas suhtlema kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Prokurör ei toeta vangla taotlust, kuna kandmata karistusaeg on liiga pikk. Kohus leiab, et ühiskonda resotsialiseerumise seisukohast on A.Ni puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks ta otstarbekas vabastada ning allutada kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja leiab, et A.N on võimalik allutada kriminaalhooldusele. Kuna kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on keskmisest kõrgem sel juhul, kui A.N hakkab taas suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb A.Nile panna kohustus seda mitte teha. Pärast vabanemist on A.Nil olemas kindel elu- ja töökoht. Olemas perekonna toetus. A.N on kahel korral viibinud lühiajalisel väljasõidul vanglast. Väljasõidud kulgesid probleemideta. A.Ni isa põeb parandamatult rasket haigust. A.Nil on 9aastane poeg. A.Nil on diagnoositud hepatiit. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Murru Vangla taotlus on põhjendatud. Anne Ennok täitmiskohtunik