4-06-219\1

4-06-219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-219 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Jelena Smirnova Tõlk Anneli Helmann Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja D.P Kaitsja Indrek Sirk Ekspert Jaan Marmor Väärteoasi D.P’i (sünd, töök.AS HV Ehitus, kaebus Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’u 27.12.2005a. otsuse nr.2314,05,030717 peale. RESOLUTSIOON D.P’i kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’u 27.12.2005a. otsus nr.2314,05,030717 Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Tallinna Linnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’u 27.12.2005a. otsusega nr.2314,05,030717 karistati D.P’i Liiklusseaduse § 7417 lg.1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses,s.o.1200kr selle eest,et tema 09.09.2005a. kell 18.
2. Tallinnas,Punane tn.46 asuva maja vastas juhtides sõiduautot sõidukiiruse valikul ei arvestanud temast eespool liikunud politseisõidukiga,millel olid sisse lülitatud sinised vilkurid ja eriline helisignaal,mistõttu eespool liikunud politseisõiduki manöövri sooritamisel ei olnud võimeline peatama oma sõiduautot enne takistust vaid sõitis politseiautole küljelt otsa,millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Põhja PP’le,millega rikkus LE § 123 nõudeid. D.P oma kaebuses Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’u 27.12.2005a. otsuse nr.2314,05,030717 peale leiab,et juhtis isiklikku autot Punasel tänaval asulas lubatud piirkiirusega 50 km/h asudes teisel sõidurajal. Temast möödus esimesel sõidurajal politseisõiduk, mis peale möödumist asus sooritama esimesest reast tagasipööret samal ajal pidurdades. Enne tagasipöörde alustamist võttis politseisõiduk ka paremale, millest võis aru saada, et nimetatud sõiduki juht soovib teha parempöörde parklasse. Ta püüdis pidurdamisega vältida kokkupõrget ning keeras ka vasakule, kuid kokkupõrget vältida ei olnud võimalik. Peale liiklusõnnetust nägi ta, et tegemist oli politseisõidukiga ning selle katusel töötasid ka vilkurid. Enne liiklusõnnetust ei jõudnud ta märgata, et tegemist oleks olnud politseisõidukiga ega näinud-kuulnud ka alarmsõiduki signaale. Alarmsõiduki vilkurid on üsna kõrgel katusel, tagantpoolt lähenedes oli ka nähtavus piiratud tagant madala päikese tõttu. Kaebaja leiab, et tema käitumises puuduvad objektiivsed tunnused. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et teise sõiduki juht rikub sedavõrd jämedalt liiklusnõudeid. Selline liiklusnõuete rikkumine ei saanud olla tema jaoks etteaimatav. Antud juhtumis samaaegselt kannatanuks olev kohtuväline menetleja on heitnud kaebajale ette, et ta sõitis lubatud piirkiirusega isegi oludes, kus tema poolt kasutatud sõidurada ja naaberrada olid vabad. Kohtuväline menetleja on oma otsusega asunud seisukohale, et igasuguse eelneva hoiatuseta järsk ja ootamatu kõrvaltrajalt ettekeeramine on õigustatud ning seda peab iga juht ette nägema. Sellega on pandud õiguspäraselt käituvatele liiklejatele täiendav kohustus, mis on vastuolus liiklusseaduse § 2 lg 1 sätestatud liikluse sujuvuse ning kaitslikuse põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt puuduvad tema käitumises süüteokoosseisu tunnused, mistõttu tema karistamine liiklusseaduse § 7417 alusel on ebaseaduslik. Kaebaja leiab,et väärteotunnuste puudumisel kuulub menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tunnistaja, Põhja PP, kiirreageerimistalituse konstaabel Mikko Oja ütlustest kohtuistungil selgus,et 09.09.2005.a. oli patrullis tööl koos vanemkonstaabli Jaanus Siideriga.Said väljakutse. Sõitsid väljakutsele. Vilkurid töötasid Smuuli tänavalt keeras Punase’le tänavale. Tema sõidusuunas oli 2 sõidurada. Sõitis mööda teist sõidurada,pidurdas,ootas hetke,et sooritada tagasipööret.Jälgis, mis toimub vastas suunas. Üks auto tuli vastu.Tagasi pöörates peeglisse vaadates midagi ohtlikku ei märganud.Pöörde ajal toimus avarii.Kiirus võis olla 30 km/h-s,täpselt ei mäleta. Tunnistaja Jaanus Siider’i ütlustest kohtuistungil selgus,et 09.septembril 2005.a. said väljakutse.Tema oli patrullautos kõrvalistuja. Tulid Smuuli tee poolt Punasele tänavale. Keerasid vasakule poole. Jälgis kaarti, nägi, et aadress jääb teisele poole. Vilkurid, sireen töötasid.Tegemist oli kõige kiirema väljakutsega. Vasakule keerates sõitsid teises reas. Vastas suunast ei tulnud ühtegi autot. Juht tegi tagasipöörde. Tundis lööki, ütles seda juhile.Väljus autost.Löök tugev ei olnud. Kokkupõrke ajal auto kohapealt ära ei liikunud. Enne kokkupõrget auto kiirust ei mäleta,samuti ei mäleta kas juht keeras rooli täielikult välja,sest jälgis kaarti, vaatas majade numbreid., avastas, et number 19,kuhu oli väljakutse, on vastassuunas. Ekspert Jaan Marmor’i ütlustest kohtuistungil selgus,et talle täiendavalt kohtuvälise menetleja poolt esitatud küsimused - milline on sõiduki Fiat Ducato registrimärk 088 TPP pöörderaadius?kas sõidukiga Fiat Ducato registrimärk 088 TPP on võimalik Tallinnas Punasel tänaval marja nr 46 juures teostada tagasipööre pärisuunavööndi teise sõidurea parempoolselt äärelt?milline on Fiat Ducato registrimärk 088TPP maksimaalne kaugus liiklusõnnetuse sündmuskohal sõidutee parempoolsest äärest enne tagasipöörde manöövri tegemist, et sõiduk jõuaks kokkupõrke järgsesse asendisse?kas esineb selliseid tehnilisi näitajaid, mis ei võimalda sooritada sõidukil Fiat Ducato registrimärk 088 TPP tagasipööret teise sõidurea piiridest liiklusõnnetuse sündmuskohal?kas sõiduki Fiat Ducato rool võis pöörduda paremale sõidukite kokkupõrke ajal.?- on rohkem nagu tehnilised küsimused. Enne kokkupõrget sõidukid liikusid paralleeltrajektooridel. Puudub sõidukite liikumise iseloomu kohta informatsioon sündmuskohale lähenemisel. Ei ole võimalik ohu tekkemomenti määrata täpselt. Sõidukite pikitelgede vaheliseks nurgaks pärast liiklusõnnetust umbes 35 kraadi ja Audi nurgaks sõidutee 40 kraadi. Alarmsõiduk Fiat Ducato alustas manöövri sooritamist esimesel sõidurajalt. Sõiduki jõudmist liiklusõnnetusejärgsesse asendisse vasakpöördega teiselt sõidurajalt ei võimalda sõiduki tehnilised näitajad – pöörderaadius. Tema ekspertiisiaktis on kõik fikseeritud.Jääb selle juurde, mida on ekspertiisiaktis kirjutanud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuses toodu juurde,paludes tühistada Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2314,05,030717, paludes lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel,hüvitada kaebuse esitajale kantud õigusabikulud. Argumendid on kirjalikult väljatoodud. Liiklusõnnetuses osalenud politseiametnikud andsid valeütluseid. Politseiametniku poolt see on tõsine rikkumine. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik vältida liiklusõnnetust. LE § 91 kohustab juhti enne manöövri sooritamist veenduma selle ohutuses ning mitte takistama teisi juhti. Ekspert on andnud ka hinnangu, et liiklusohu loojal, politseisõiduki juhil olid kõik võimalused liiklusohu vältimiseks. Samas materjalidest ei nähtu,et kaebuse esitajal oleks olnud võimalik tekkinud ohtu vältida, et ta oleks olnud rohkem, kui 29 m kaugusel kokkupõrke kohast. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul, jätta kaebus rahuldamata,leides,et Dmitri P juhtides sõiduautot ei arvestanud liikunud politseisõidukiga, millel olid sisse lülitatud sinised vilkurid, helisignaal, mistõttu ees liikunud politseisõiduki manöövri sooritamisel ei olnud võimeline peatama oma sõiduautod enne takistust, sõitis politseiautole küljelt otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju , millega rikkus Liikluseeskirja § 123 nõuded. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kuulanud ära kaebaja ja tema kaitsja seletuse,kohtuvälise menetleja esindaja ja eksperdi arvamuse,tunnistajate ütlused,tutvunud väärteo kirjalike materjalidega,leidis,et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. LE § 91 kohustab juhti enne manöövri sooritamist veenduma selle ohutuses ning mitte takistama teisi juhte.Politseisõiduki juht,antud juhul alarmsõiduki juht, kelle sõidukil oli sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga,tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusega nr 69 kinnitatud “Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra” § 15, võis kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest, kuid samas pidi alarmsõiduki juht liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse. Seega eeltoodust tulenevalt oli politseisõiduki juhil küll õigus eelnimetatud liiklusnõuetest kõrvale kalduda, kuid üksnes tingimusel, et sellega tagatakse liikluse ohutus. Ülaltoodud tõenditest ja väärteo materjalidest selgub, et alarmsõidukijuht tegi tagasipööret üle kahekordse pideva joone ning parempoolselt sõidurajalt, mis on liiklusnõuetega vastuolus.Sellistest liiklusnõuetest kõrvalekaldumise õigus alarmsõiduki juhil oli, kuid üksnes tingimusel, et seejuures tagatakse liikluse ohutus. Kohtuistungil tunnistajad,s.o.alarmsõiduki juht ja alarmsõidukis juhi kõrval viibinud tunnistaja kinnitasid,et olid veendunud manöövri ohutuses. Mõlemad kinnitasid,et veendusid vastassuunalise liikluse puudumises,mõlemad kinnitasid,et liikusid teises reas enne tagasipöörde alustamist. Kohus loeb tunnistajate ütlusi mitteusaldusväärseks.Nende ütlused on täielikult ümber lükatud eksperdi arvamusega,kes nii ekspertiisiaktis,kui ka kohtuistungil vastates täiendavalt kohtuvälise menetleja ülaltoodud küsimustele kinnitas,et skeemilt nähtuv sündmusosaliste sõidukite ligilähedane paiknemine sõiduteel kokkupõrke hetkel annab tunnistust sellest,et alarmsõiduk Fiat Ducato alustas manöövri sooritamist(tagasipööret) esimeselt sõidurajalt, mitte teiselt rajalt nagu väitsid tunnistajad. Sõiduki jõudmist liiklusõnnetusjärgsesse asendisse vasakpöördega teiselt sõidurajalt (pärisuunavööndi ääre lähedalt) ei võimalda ka sõiduki tehnilised näitajad (pöörderaadius). Seega liikusid sõidukid enne kokkupõrget paralleeltrajektooridel ja reaalne oht liiklemisele tekkis hetkel kui alarmsõiduk alustas tagasipööret.Samas olid alarmsõiduki juhil kui liiklusohu tekitajal kõik võimalused seadusega kehtestatud nõuete täitmiseks ja sellega ka liiklusõnnetuse vältimiseks. Arvestades ülaltoodut kohus leiab,et D.P’i käitumises puuduvad väärteotunnused Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi,mistõttu Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak’u 27.12.2005a. otsus nr.2314,05,030717 kuulub tühistamisele ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kohus juhindub VmS §-st 132 p.3,133,134,
3. Kohtunik