← Eesti

4-06-832\5

Obsah (11)§ 65§ 68§ 70§ 73§ 72§ 74§ 69§ 19§ 40§ 123§ 150

4-06-832 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2006.a Pärnu Väärteoasja number 4-06-832 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Vää

) § 62 lg 2 määrati otsuse kättesaamise kuupäevaks 14.02.2006.a. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt on korduvalt rikutud väärteomenetlusõigust: 29.11.2005.a koostatud väärteoprotokollil ega –materjalis ei ole

§ 65

lg 1 kohaselt protokollitud menetlusaluse isiku ütluseid vaatamata sellele, et U. Isand vastavad ütlused andis.

§ 68

lg 2 kohaselt täiendatakse protokolli, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta kvalifikatsiooni. Protokolli koostati 29.11.2005.a, antud kuupäeval ei vormistatud U. Isand`a ütlusi ning ei täiendatud tema ütluste alusel tõendusteavet ega muudetud väärteoprotokolli kvalifikatsiooni. Kaebaja leiab, et nimetatud sätte alusel tõendusteabe täiendamine pärast vastulause esitamist ja 20 päeva pärast protokollile märgitud lahendi kättesaamistähtaega, ei ole seaduslik.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema kättesaadav 30 päeva möödumisel protokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. 29.11.2005.a koostatud protokollile oli märgitud lahendi kättesaadavuse kuupäevaks 27.12.2005.a. 27.12.2005.a ei olnud U. Isand`ale kättesaadav kohtuvälise menetleja

§ 73lg 1 p 1 või p 2 kohast lahendit.

Lisaks on kaebaja arvates otsuses lahendamata

§ 72

lg 2 ja § 108 p 1 kohaselt, kas kaebuse esitaja on toime pannud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastava teo ning märkimata on

§ 74lg 1 p 8 kohaselt vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus.

Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud vastulause mittearvestamist, mistõttu U. Isand leiab, et seega ei ole väärteoasjas kõrvaldatud kõiki tema süüd välistavaid asjaolusid. Arvestades eeltoodut palub kaebaja tühistada väärteoasjas tehtud otsus ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus. Kohtuväline menetleja oma 14.03.2006.a kirjalikus vastuses teatab, et ei nõustu esitatud kaebusega järgmistel põhjustel. - Kaebuses on märgitud, et väärteomenetluses ei ole võimalik otsuse tegemist edasi lükata suusõnaliselt, teatisega ega ka muul viisil.

§ 70

lg 4 kohaselt, kui väärteoasja lahendmaine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Sama sätte lg 5 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia. Nimetatud säte on kohaldatud, kuna väärteomenetlus kohtuvälises menetluses toimub kirjalikult ja otsust posti teel ei edastata ühelegi menetlusosalisele.

§ 68lg 2 kohaselt, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo 2

(6)4-06-832 kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

§ 69

lg 3 kohaselt, kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja.

§ 68

lg 2 tõlgendades on võimalik täheldada, et protokolli koostamine jõuab lõpule alles siis, kui menetlusaluse isiku süü teo toimepanemise kohta on piisavalt tõendatud. Kui menetlusalusele isikule on varasemalt väärteoprotokolli tutvustatud, tuleb seda teha uuesti, kuivõrd temal on õigus esitada vastulause ja omapoolsed tõendid. Väärteoprotokolli võib teha

§ 69

lg 2 p 7 alusel märke, et väärteoasja lahendamiseks on vajalikud veel muud tõendid või andmed ning nende saamisel on võimalik väärteoprotokolli koostamine lõpetada. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-99-03. Seega on kohtuvälise menetleja seisukohalt igati seaduslik lahendi tegemise edasilükkamine ning kaebuse esitaja viide kaebuses

§ 68lõikele 2 asjakohatu.

Otsuse kättesaadavuse edasilükkamise juures on oluline, et ei rikutaks menetlusaluse isiku ja teiste menetlusosaliste õiguseid kas vastulause või kaebuse esitamiseks. Antud juhul on menetlusalust isikut teavitatud ning temalt ei ole võetud ära võimalust kaebuse esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib tõdeda, et antud väärteomenetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul ilma põhjendamatute viivitusteta ning menetluse käik on jälgitav. - Lahendi tegemise edasilükkamise tingis menetlusaluse isiku poolt 12.12.2005.a vastulause esitamine. Kuivõrd vastulauses toodut peab kohtuväline menetleja oma lahendis arvestama, või arvestamata jätmise kohta oma seisukohad avaldama

§ 74

lg 1 p 8 tulenevalt, siis ei olnud seda võimalik teha väärteoprotokollil märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise tähtaja jooksul. Väärteoprotokolli koostamisel märgitakse vastavalt

§ 69

lg 2 p 3 menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi.

§ 19

lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, mitte kohustus.

§ 65

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Väärteoprotokollilt nähtuvalt on võimaldatud U. Isand`al anda väärteo toimepanemise kohta ütluseid omakäeliselt. U. Isand on vaid märkinud: „Olen tutvunud 29.11.2005.a /allkiri/“. Kohtuväline menetleja leiab, et sellisel moel on menetlusalune isik oma õigusi realiseerinud. Samuti leiab menetleja, et väärteoprotokolli koostamise ajaks oli kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendusteavet, mille alusel arvati, et on võimalik protokoll koostada ning lugeda menetlus lõppenuks, kuid vastulause esitamisega sai ka menetleja teavet menetlusaluse isiku seisukohtadest ning nende kontrollimiseks tuli asja edasi menetleda. Vastulauses esitatut ei saa väärteomenetluse korra kohaselt võtta kui tõendit vaid kui selgitust asjaolude kohta, mistõttu kuulati menetlusalune isik üle, protokollides ütlused eraldi plangil. - Väärteomaterjalide koostamise aluseks olnud liiklusõnnetus toimus 17.08.2005.a. Samal päeval kuulati tunnistajatena üle Mariann Nurmeste, Olev-Sven Ennok ning ka U. Isand, koostati liiklusõnnetuse akt. Seega ei hakatud kohtuvälise menetleja poolt tegema ennatlike otsuseid ning kuulati kõik liiklusõnnetuses osalenud üle võrdselt tunnistajatena. Tuleb kahetsusega nentida, et menetleja ei pööranud esialgu tähelepanu sellele, et U. Isand oli menetluse käigus kuulatud üle tunnistajana, kuid hinnates tõendeid selgus, et tegemist on väärteomenetluses hoopis teist õiguslikku staatust omava isiku, so menetlusaluse isikuga, siis ekslikult jäi U. Isand üle kuulamata menetlusaluse isikuna. Antud viga plaaniti parandada. U. Isand`aga püüti saada kokkusaamiseks kokkulepet telefoni teel, kuid hiljem selgus, et tegemist ei ole koostööalti isikuga, mistõttu pikenes menetlustoimingute tegemise aeg.

§ 40kohaselt kutsutakse kohtuvälise menetleja juurde isikuid kutsega. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 164 lubatakse kriminaalmenetluse käigus kutseid üldkorras edastada telefoni, faksi või muu tehnilise vahendi kaudu. Ilmselgelt on need ühenduse võtmise vormid efektiivsemad ning kirjalikul teel väljastusteatega kutse edastamiseks peab menetlejal olema alus kahelda, et isik võib ilmumisest kõrvale hoiduda. U. Isand`alt menetlusaluse isikuna antud ütlused protokolliti 16.01.2006.a. Seega ei ole põhjendatud kaebuses toodud väide, et U. Isand`a ütluseid ei ole arvesse võetud ega protokollitud. 3

(6)4-06-832 - LE § 133 kohaselt, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Vastulause mittearvestamise põhjendust ei ole otsesõnu üldmenetluse otsusel kirjas, kuid see tuleneb väärteo toimepanemist tõendavatest asjaoludest. Vastulauses taotleti väärteomenetluse alustamist liiklusõnnetuses osalenud teise juhi, so O.-S. Ennok`i suhtes. Tõendite alusel, so liiklusõnnetuse jäljed sündmuskohal, liiklusõnnetuse aktil tuvastatud olukord, vigastused sõidukitel ning tunnistaja O.-S. Ennok`i ütlused, on selgelt tuvastatav U. Isand`a süü väärteo toimepanemises, so liiklusõnnetuse põhjustamises. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ning palus väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja on seisukohal, et ei ole temale süükspandavat väärtegu toime pannud. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. LE § 133 kohaselt, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama. LS § 7417 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. U. Isand`ale on, arvestades eeltoodut, väärteo toimepanemise eest määratud karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses. Antud juhul ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ning karistus on määratud sanktsiooni minimaalmaalmäära lähedases määras.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistaja ütlused, leidis, et esitatud kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebaja on esitanud oma kaebuse kahel alusel viidates nii väärteomenetlusõiguse rikkumistele kohtuvälise menetleja poolt kui ka rikkumise sisulisele küljele väites, et väärteoasjas kogutud tõendid ei anna alust lugeda tema süü väärteo toimepanemises tõendatuks. Kohus leidis, et kaebus väärteomenetluse rikkumise osas ei ole põhjendatud ning ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks, kuivõrd kohtu poolt ei ole tuvastatud

§ 150ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kaebaja on oma kaebuses viidanud sellele, et 29.11.2005.a koostatud väärteoprotokollile oleks pidanud järgnema väärteootsuse kättesaamine 27.12.2005.a, kuid nimetatud kuupäeval väärteootsus kättesaadav ei olnud. Samas on aga kaebaja 12.12.2005.a esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles ta esitab omapoolse versiooni liiklusõnnetusest. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et

§ 68

lg 2 kohaselt jõuab protokolli koostamine lõpule alles siis, kui menetlusaluse isiku süü teo toimepanemise kohta on piisavalt tõendatud, sest nimetatud säte paneb kohtuvälisele menetlejale kohustuse tõendusteavet täiendada ning vajaduse korral täiendada või muuta kvalifikatsiooni osas ka 4

(6)4-06-832 väärteoprotokolli. Võtnud 12.12.2005.a vastu kaebaja poolt esitatud vastulause, pidi kohtuväline menetleja tutvuma kaebaja poolt esitatud tõenditega ning andma hinnangu kaebaja poolt esitatud seisukohtadele, mistõttu ei olnud väärteoprotokolli koostamine selleks hetkeks veel lõpule jõudnud. Seega oli põhjendatud ning seaduslik otsuse edasilükkamine, kuivõrd

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt pidi kohtuväline menetleja oma lahendis arvestama ka vastulauses esitatut. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et väärteomenetluse käigus protokolli koostamisel ja lahendi tegemisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud

§ 150

sätestatud väärteomenetlusõigust ning seega ei ole rikkunud menetlusaluse isiku õigusi. Kohus on seisukohal, et viivitamine oli antud juhul tingitud sellest, et menetlusalusele isikule võimaldati esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti ning langetati otsus alles pärast nendega tutvumist. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka kaebaja seisukohti selles osas, mis puudutab tema poolt ütluste andmise mittevõimaldamist.

§ 65

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või

§ 69lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokollis.

Väärteoprotokollist nr AB790751 nähtub, et U. Isand`ale on antud võimalus ütluste andmiseks, kuna ta on protokolli omakäeliselt märkinud „Olen tutvunud 29.11.2005.a /allkiri/. Kohtu hinnangul on ta sellega oma õigusi realiseerinud. Samas on U. Isand 17.08.

  1. üle kuulatud tunnistajana ning ta on andnud ütlusi toimunud liiklusõnnetuse kohta. Asjaolu, et kaebuse esitaja kuulati üle menetlusaluse isikuna alles 16.01.2006.a, ei rikkunud tema õigusi, kuivõrd kohtuväline menetleja langetas oma otsuse hiljem 14.02.2006.a, pärast menetlusaluse isiku ülekuulamist ning tema seisukohtadega tutvumist. Kaebuse osas, mis puudutab aga väärteoasja sisulist külge, so kaebuse esitaja süüd väärteo toimepanemises, asus kohus seisukohale, et selles osas on kaebus põhjendatud ning 14.02.2006.a kohtuvälise menetleja poolt langetatud väärteootsus kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele väärteo tunnuste puudumise tõttu kaebuse esitaja käitumises. Väärteootsusest 14.02.2006.a nr 2670,05,011672 nähtub, et kaebuse esitaja U. Isand rikkus LS § 7417 lg 1 ja LE § 133 nõudeid kuna ta, hakates vasakult poolt sooritama möödasõidumanöövrit ees liikunud veoautost, ei osanud õigesti hinnata olukorda ning sõitis vastu veoauto tagumist velge, põhjustades liiklusõnnetusega varalise kahju. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas kohtuväline menetleja A. Kase, et kuna veoauto liikus väikese kiirusega ning sõidutee telgjoone lähedal, pidi mootorrattaga liigelnud kaebaja aru saama, et ees liikuv veoauto soovib sooritada vasakpööret. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei oleks mootorrattur tohtinud asuda möödasõitu sooritama või oleks pidanud selle katkestama nähes veoautojuhi soovi pöörata vasakule, so peateelt kõrvalteele. Samuti oleks kaebaja pidanud pöörama tähelepanu enne ristmikku liiklusmärgile „ristumine kõrvalteega“. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja lahendanud asja ühekülgselt tuginedes üksnes eeldusest, et mootorrattur rikkus LE §
  2. Kaebuse esitaja kinnitas, et enne möödasõitu veendus ta manöövri ohutuses ning jälgis, et veoautol ei põlenud ei piduri- ega suunatuli. Kaebuse esitaja taolisi ütlusi kinnitas ka tunnistaja M. Nurmeste. Tunnistaja, veoautojuht O.-S. Ennok kinnitas, et ta näitas enne manöövri sooritamist suunda. Samas ei ole aga tema taoline väide muude tõenditega kinnitust leidnud. Kohus leidis, et ka juhul kui veoautojuht tõepoolest suunda näitas, pole võimalik tuvastada millal ja kui palju enne manöövri sooritamist see toimus. Juhul kui see toimus vahetult enne vasakule pööramist või alles pöörde sooritamise ajal, ei olnud möödasõitu sooritanud mootorrattajuhil enam võimalik manöövrit lõpetada ning liiklusõnnetust vältida. LE § 91 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et ka juhul, kui veoautojuht tõepoolest andis suunatulega märku manöövri sooritamise kavatsusest, oleks ka tema pidanud veenduma selle ohutuses. Veoautojuhi ütluste kohaselt ta tagant lähenevat mootorratast ei märganud. Taoline asjaolu viitab sellele, et veoautojuht ei olnud kas piisavalt tähelepanelik tagasivaatepeeglit jälgides või ta sinna enne pöörde sooritamist ei vaadanudki. Kohus pidas meelevaldseks kohtuvälise menetleja seisukohta selle kohta, et kuna veoauto liikus väikese kiirusega ja tee telgjoone lähedal, oleks mootorrattajuht pidanud 5

(6)4-06-832 sellest järeldama veoautojuhi kavatsust sooritada vasakpööre. Kohtu hinnangul ei anna üksnes väikese kiirusega veoauto liiklemine telgjoone lähedal veel alust eeldada tema kavatsusest vasakpöördeks. Kohtuvälise menetleja A. Kase` väite kohaselt oleks kaebaja pidanud pöörama tähelepanu enne ristmikku olevale hoiatusmärgile „ristumine kõrvalteega“ ning eeldama, et veoauto soovib sooritada pööret kõrvalteele. Samas ei kinnitanud aga kohtuväline menetleja R. Künnapuu üldse taolise märgi esinemist liiklusõnnetuse koha läheduses. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas on tegemist mitmete vastuoludega liiklusõnnetuse toimumise olude kohta, millised ei ole leidnud kohtuliku uurimise käigus kõrvaldamist ning milliseid tuleb seetõttu tõlgendada kaebaja kasuks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et ei ole leidnud üheselt tõendamist kaebuse esitaja süü liiklusõnnetuse toimumises, mistõttu kuulub Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase` poolt 14.02.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,05,011672 tühistamisele täies ulatuses ja väärtoemenetlus U. Isand`a suhtes lõpetamisele teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Teet Olvik Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.