1-05-105\7

(02244003404)Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina, Mihhail Komtšatnikov Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu Irina Belokurova apellatsioon Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kannatanu Irina Belokurova apellatsioon Viru Maakohtu 03.04.2006 otsuse peale süüdistatava Aleksandr Zakutski õigeksmõistmises läbi vaatamata. Määrus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse vandeadvokaadist kaitsja vahendusel ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.04.2006 otsusega tunnistati Aleksandr Zakutski õigeks süüdistuses KrK § 125, § 126, § 105 järgi prokuröri süüdistusest loobumise tõttu. Eeluurimisel esitati A.Zakutskile süüdistus selles, et tema, töötades alates 2002.a. Puru Haigla sünnitusosakonna juhatajana ja olles 19.07.2002 tööl sünnitusosakonna valvearstina, võttis haiglasse vastunaistenõuandla arsti E.Aasa saatekirjaga( diagnoosiks loote asfüksia oht) saadetud I.Belokurova, kelle veel sündimata laps oli 39-40 nädalat vana, kelle areng kogu raseduse vältel kulges normaalselt. I.Belokurova vajas kiireloomulist arstiabi seoses veel sündimata lapse üsasisese lämbumuse ohuga. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et tegemist oli haiglasse arsti saatekirjaga saadetud haigega, kes vajas kiireloomulist meditsiinilist abi. A.Zakutski tegi I.Belokurovale tahhogaafia uuringud 19.07.2002 kell 13.00 ja 18.00, mille tulemusel tuvastati lapsel kroonilise asfüksia tunnused ja kell 15.00 tehti ultraheliuuring, mille 1-05-105 tulemusel tuvastati ema-platsenta ja lapse vaheline vereringe näitajate häire ja kroonilise asfüksia, st lämbumise, tunnused. Arst A.Zakutski jättis haiglasse paigutatud haigele I.Belokurovale meditsiinilise abi andmata arstina, kellel oli kohustus ja võimalus sellist abi anda, millega tema tegevusetuse tõttu saabus raske tagajärg, I.Belokurova lapse üsasisene lämbumine. Tema tegu kvalifitseeritu eeluurimise poolt KrK § 126 järgi. Peale selle, A.Zakutski, olles 19.07.2002 sünnitusosakonna valvearst, võttis haiglasse vastunaistenõuandla arsti E.Aasa saatekirjaga( diagnoosiks loote asfüksia oht) saadetud I.Belokurova, kelle veel sündimata laps oli 39-40 nädalat vana, kelle areng kogu raseduse vältel kulges normaalselt. I.Belokurova 39-40 rasedusnädalal sündiva lapse elu ähvardas asfüksia, st lämbumise, oht ja kes oma abituse tõttu ei olnud suuteline tarvitusele võtma enesealalhoiu abinõusid. Arst A.Zakutski, olles teinud 19.07.2002 kell 13.00, 15.00 ja 18.00 I.Belokurova lapsele südame ja veresoonkonnauuringud ja veendudes, et uuringu tulemused ei ole korras ning on muutusteta halvad, jättis I.Belokurova eluohtlikus seisundis oleva lapse tahtlikult abita, vaatamata sellele, et oli kohustatud I.Belokurova lapsele kvalifitseeritud meditsiinilist abi osutama ja tal oli selleks võimalus. Tema tegu kvalifitseeriti eeluurimisel KrK § 125 järgi. Peale selle, A.Zakutski, võttis haiglasse vastunaistenõuandla saatekirjaga( diagnoosiks loote asfüksia oht) saadetud I.Belokurova, kelle veel sündimata laps oli 39-40 nädalat vana, kelle areng kogu raseduse vältel kulges normaalselt. I.Belokurova lapse elu ähvardas lämbumise oht. Arst A.Zakutski, kes vastas oma erialasele kvalifikatsioonile, olles teinud 19.07.2002 kell 12.40, 15.00 ja 18.00 I.Belokurova lapse südame ja veresoonkonna uuringud ja jõudnud veendumusele, et uuringute tulemused ei ole korras ning on muutusteta halvad, mille kohta ta ütles I.Belokurovale, et temale ei meeldi lapse seisund, jättis I.Belokurova eluohtlikus seisundis oleva lapse tahtlikult meditsiinilise abita, rikkudes sellega hoolsuskohustust, kuna alates viimasest uuringust, mis leidis aset kell 20.30, ta enam ei kontrollinud I.Belokurova lapse tervislikku seisundit ega jälginud muul viisil teda vaatamata sellele, et ta oli arstina kohustatud ära hoidma naistenõuandlast haiglasse järelevalve alla saadetud I.Belokurova normaalselt arenenud elujõulise lapse surma ja sõltuvalt meditsiiniliste uuringute tulemustest koheselt valmistama ette I.Belokurova tema raseduse operatiivseks lahendamiseks keisrilõike teel. A.Zakutski, hinnates 19.07.2002 tehtud 39-40 nädalat vana I.Belokurova lapse südame ja veresoonkonna uurimistulemusi, ei kutsunud koheselt esile sünnitust ega teinud ka koheselt keisrilõiget, millega põhjustas I.Belokurova poisslapse surma ettevaatamatuse tõttu. Tema tegu kvalifitseeriti eeluurimisel KrK § 105 järgi. Kuna maakohtu istungil prokurör M.Lillepea loobus kohtuvaidluse käigus süüdistusest KrMS § 301 alusel, siis kohus tegi menetlust jätkamata õigeksmõistva kohtuotsuse. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Antud kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu Irina Belokurova, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsus A.Zakutski õigeksmõistmises ja saata asi uueks arutamiseks maakohtu teises koosseisus. Apellant leiab, et maakohus, kõrvaldades kohtuistungilt ringkonnaprokuröri R.Hlebnikova, rikkus KrMS § 14, kuna ta ei hoiatanud menetluspooli ja istungisaalis viibijaid menetlusandmete avaldamise lubamatusest. 17.10.2005, kui toimus eelmenetlusistung esitati määrus kinnisest istungist suuliselt, kuid prokurör R.Hlebnikova puudus sellelt istungilt haiguse tõttu. Apellant leiab, et ringkonnaprokuröri M.Lillepea süüdistusest loobumise 2

(4)1-05-105 aluseks ei saanud toimuda kriminaalasja täieliku ja igakülgse uurimise alusel. Seega palub apellant tunnistada ringkonnaprokuröri R.Hlebnikova kõrvaldamine kohtumenetlusest lugeda kriminaalmenetlusseadustiku rikkumiseks. Veel leiab apellant, et kohtuistungi käigus rikuti kannatanu õigusi KrMS § 297, § 38 lg 1 p 4 järgi, kuna ei rahuldatud tema taotlust kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamiseks, et välja selgitada millised kehavigastused on I.Belokuroval seoses tema sündimata lapse surmaga. Apellant leiab, et antud kohtumeditsiinilise ekspertiisi tegemine omas asjas suurt tähtsust, et teha kindlaks kas loote surm ema kehas tekitas emale kehalisi vigastusi ja milline oli nende vigastuste raskusaste. Kohus põhjendas taotluse mitterahuldamist KrK § 126 dekriminaliseerumisega, kuid A.Zakutski tegu on kvalifitseeritav ka KarS-i järgi seoses situatsiooni loomisega, mis kujutas endast ohtu teise inimese tervisele või ähvardas tekitada rasket kahju teise inimese tervisele ja tema sellisesse seisundisse jätmine; samuti on olemas vastutus tegevusetuse eest. Selle taotluse tagasilükkamisega kohus põhjendamatult jättis apellandi ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid antud asjas. Veel leiab apellant. Et eksperdi M.Väli arvamus ei ole motiveeritud, teisi ekspertiisis osalenud eksperte aga kohtuistungil ei küsitletud. Kohtumeditsiiniliste ekspertiiside arvamused on vastuolulised. Apellant palub määrata uue kohtumeditsiinilise ekspertiisi komisjoni. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus tutvunud kannatanu I. Belokurova apellatsiooniga, kriminaalasja materjalidega ja maakohtu istungi protokolliga, leiab, et kannatanu apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus lähtub järgmisest :

1. Vastavalt KrMS § 301 sätetele on prokuröril õigus loobuda süüdistusest kohtuvaidluse staadiumis, mida prokurör on teinudki. Sama paragrahvi säte kohustab kohut menetlust jätkamata tegema õigeksmõistva otsuse. Ka seda on kohus teinud, kuna seadus ei anna kohtule võimalust jätkata menetlust ja teha muud otsust.
2. KrMS § 14 lg 2 säte samuti vabastab kohtu menetluse jätkamisest ja annab aluse õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks.
3. Prokuröri loobumine süüdistusest, mis oli aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel, ei ole vaidlustatav.
4. Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust arutada antud asja sisuliselt kannatanu apellatsiooni alusel, kuna maakohtu istung ei olnud lõpule viidud, so asja sisuliselt ei arutatud lõpuni.
5. Kriminaalmenetluse seadus ei näe ette asja arutamist isiku osas, kelle suhtes ei ole süüdistust / prokurör on süüdistusest loobunud /.
6. Vastavalt KrMS § 270 lg 1-le on prokurör kohustatud osalema kohtuistungil. Ilma prokurörita ringkonnakohtu istung, asja arutamisel sisuliselt, ei saa toimuda. Antud juhul, kui prokurör on loobunud süüdistusest, tuleb lugeda, et prokuröri teoreetiliselt istungil ei ole, so istung toimub ühe menetluspooleta ja sellega on rikutud KrMS § 14 sätetes ette nähtud kohtumenetluse võistlevust. Kannatanu ei saa esitada süüdistust ja esindada Riigi huve kohtuistungil. 3

(4)1-05-105 Arvestades ülaltoodut Viru Ringkonnakohus, lähtudes KrMS §§-dest 326 lg 2 ; 384 lg 2 ; 387 lg 1, leidis, et kannatanu Irina Belokurova apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov 4

(4)Eeva Levina