Väärteoasi nr.4-06-1427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.06.2006.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend AS Falck Eesti Avalike Teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Kalju Üleoja 10.04.2006.a. otsus väärteoasjas nr. 0211003630 K.Pi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel Kaebuse esitanud isik K.P, õpilane Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja K.P kohtuvälise menetleja –AS Falck Eesti – esindaja Paavo Paal LÕPPOSA Tühistada AS Falck Eesti Avalike Teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Kalju Üleoja 10.04.2006.a. K.Pi suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr. 0211003630 osaliselt karistuse osas ja teha uus otsus, millega kergendada karistust. Mõista K.Pile Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, s.o. 180.- krooni. Rahatrahv tasuda AS Falck Eesti a/arvele nr. 221021643050 Hansapangas, kood 767, viitenumber
- Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o. 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAVA OTSUSE SISU AS Falck Eesti Avalike Teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Kalju Üleoja 10.04.2006.a. otsusega väärteoasjas nr. 0211003630 karistati K.Pi rahatrahviga 240.- krooni 7 Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 järgi selle eest, et 10.04.2006.a. kella 14.45 ajal sõitis ta rongis nr. 408 ilma sõiduõigust tõendava dokumendita. KAEBUSE SISU K.P taotles otsuse tühistamist. Tal oli ID –pilet olemas, kuid oli selle koju unustanud. MENETLUS KOHTUS Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma varasema taotluse juurde. Kohtus antud selgitustest tulenevalt oli ta ID-kaardi koju unustanud. Kaebuse esitaja juhtis kohtus ka tähelepanu kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusnormide rikkumisele, nimelt ei selgitatud talle tema õigusi, öeldi ebaõigesti miinimumtrahvi suuruseks 240.- krooni ja kästi kiirmenetluse otsusele kiiresti alla kirjutada, vastasel juhul ei saa ta oma peatuses rongist väljuda. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtus selgitusi andnud otsuse tegija Kalju Üleoja ei lükanud ümber kaebaja väidet õiguste ja kohustuste selgitamata jätmise kohta, leides, et kohtuväline menetleja ei peagi seda tegema, vaid menetlusalune isik saab ise enne allkirja andmist need läbi lugeda. Kohtuvälise menetleja esindaja Kalju Üleoja ei tunnistanud aga kaebaja väidet, nagu ta oleks öelnud miinimumtrahvi suuruseks 240.- krooni ja eitas ka menetlusaluse isiku mitteväljalubamist rongist tema peatuses. Kohus leidis, et väärteo toimepanemise tõendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolud, kui suure summana nimetas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule miinimumtrahvi ja vestlus rongist mitteväljalubamise teemadel. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust menetlusaluse isiku enda ütlustega, et tal ei olnud rongis kaasas ID-kaarti. ID-kaart on aga ID-pileti ostnud isikul sõiduõigust tõendav dokument, milline peab olema ühistranspordis sõitmisel kaasas. Ilma ID-kaardita ühistranspordis sõitmine võrdub piletita sõitmisega, vaatamata sellele, et isik on ID-pileti ostnud, see on aga koju ununenud. Seega oli K.P 10.aprillil 2006.a. rongis toime pannud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähud väärteo. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et väärteomenetlust alustades rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetluse norme, kuna jättis kaebuse esitajale teatavaks tegemata tema õigused. Otsuse tegija peab enne kiirmenetluse otsuse tegemist menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused teatavaks tegema, mis tähendab nende suulist selgitamist, mitte aga seda, et kästakse isikul need ise läbi lugeda, kui ta seda soovib. Kuid õiguste ja kohustuste teatavaks tegemata jätmist loetakse väärteomenetluse seadustiku oluliseks rikkumiseks üksnes siis, kui see mõjutas mingi tõendi saamist ja tõi kaasa lubamatul tõendil põhineva ebaseadusliku otsuse tegemise. Antud väärteoasjas on ainsaks tõendiks menetlusaluse isiku enda ütlused. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule õiguste selgitamata jätmine ei mõjutanud kuidagi tema ütluste sisu ja seega ei ole alust antud tõendit pidada lubamatuks. Eeltoodu alusel ei pea kohus eelpoolnimetatud rikkumist oluliseks menetlusnormide rikkumiseks ning otsuse täielikuks tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukohalt võib aga kaebuse esitajale määratud trahvi vähendada ja mõista talle karistuseks miinimumtrahv. Kaebusele on lisatud ID-pileti ostutšekk, mis tõendab, et K.P tõepoolest omas ID-piletit, seega oli sõidu eest tegelikult tasunud. Tegemist oli inimliku eksimusega - ID-kaardi koju unustamisega, mistõttu väärteo eest mõistetava trahvi puhul võib piirduda miinimumtrahviga. Arvestada tuleb ka seda, et kaebuse esitaja õppis gümnaasiumi viimases klassis (kaebuse kohtuliku arutamise ajal lõpetab), omamata iseseisvat sissetulekut. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
- Kohtunik