sätetele on menetlusosalistel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses ja üldmenetluses tehtud otsuste peale ning §s 132 on loetletud kohtu lahendid kaebuse lahendamisel ja nimetatud sättest võib üheselt aru saada sellest, et VTMS 12 peatüki kohaselt, millisega reguleeritakse kaebemenetlust maakohtus, saab kaebust esitada vaid kohtuvälise menetleja otsusele, mitte määrusele. Kaebaja on konfiskeerimise määruse kätte saanud 23.11.2005 ning määruse viimasest reast oleks soovi korral olnud võimalik aru saada, et määruse koostaja on üheseltmõistetavalt teavitanud menetlusalust isikut määruse vaidlustamise korrast, so sellest, et määrusele oleks saanud esitada kaebuse VTMS § 76 alusel.
lg 2 sätetele võib kohtuvälise menetleja määruse peale konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul kaebuse alates määruse koopia kättesaamisest ning lõike 3 kohaselt adresseeritakse kaebus kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressil. Esitatud kaebusest nähtuvalt on see aga adresseeritud Harju Maakohtule, milline asutus teadupärast ei saa olla kohtuväline menetleja ega selle juht.
sätetele lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga 4 volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses ning
lg 1 sätetele kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja konfiskeerimise määrusele kohtule kaebust esitades eiranud Väärteomenetluse seadustikus sätestatud menetluse korda ning seetõttu puudub maakohtul ka pädevus kaebust konfiskeerimise määrusele läbi vaadata, kuivõrd kaebust ei ole võimalik läbi vaadata VTMS § 114 ettenähtud korras, millises korras see esitati. J.S selgituste kohaselt ei mäleta ta enam oma varasemaid ütlusi kriminaalasja kohtueelsel uurimisel, kuid on kindel selles, et ta neid ei kinnita ning lükkab need ümber, põhjendades seda sellega, et kahtlustatavana puudus tal kohustus tõtt rääkida ning ta võis öelda mida tahes. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks J.S ütlused kohtuistungil olema usaldusväärsemad kohtueelsel menetlusel või kohtuvälisel menetlusel antutest, kuivõrd ka väärteomenetluses ei ole menetlusalusel isikul kohustust tõtt rääkida, sealhulgas ka kohtus kaebemenetluses, vaid
Seega tuleb J.S kohtueelsel menetlusel, kohtuvälisel menetlusel ja kohtulikul menetlusel antud ütlustesse suhtuda ühtemoodi, kuivõrd kohtu jaoks ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaks määratud jõudu ning kohus peab lahendi tegema tõendeid kogumis hinnates. Seega ei pea kohus J.S väidet selle kohta, et tema varasemad ütlused ei ole tõenditena arvestatavad ja nüüd kohtuistungil antud ütlused on, kuigi tõsiseltvõetavaks. Kaebuses ja kohtuistungil on kaebaja asunud seisukohale, et kütuse proovivõtt on toimunud ebaseaduslikult ning seetõttu ei saa esimest kütuseanalüüsi tõendina arvestada. Samas ei ole kaebaja ei kaebuses ega oma sõnavõtus viidanud ühelegi menetlusnormile, mida oleks rikutud. Teadupärast on kütuseproovid võetud kriminaalmenetluse käigus, kuid kaebaja ei ole viidanud ühelegi kriminaalmenetluse sättele mida oleks rikutud. Samas kriminaalasjast eraldatud materjalidest ei nähtu, et kohtueelne menetleja oleks rikkunud kriminaalmenetluse norme. Seetõttu loeb kohus kaebaja väited proovivõtu ebaseaduslikkuse kohta paljasõnalisteks ja alusetuteks. Kirjalikest materjalidest nähtuvalt on koostatud akt proovivõtu kohta laboratoorseks ekspertiisiks, millises on üksikasjalikult fikseeritud proovide, sektsioonide ja plommide numbrid, toimingu juures viibinud isikud. (t/l 6, 19, 25 04930000085) Peale selle on koostatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt mahumõõtmise ja proovivõtu aktid ning proovivõtu- ja analüüsiaktid, milliste õigsuses kahtlemiseks kohtul alus puudub. (t/l 7, 9, 20 04930000085) 06.09.2004 allkirjastatud proovivõtu- ja analüüsiaktist nähtuvalt on kütuses avastatud standardvärvaine Solvent Blue 35 sisalduse olemasolu vahemikus 0,3 kuni 0,4 mg/l. Kõik proovid ja analüüsid on võetud paagi sektsioonide kaupa. Proovidest nähtuvalt on kõigis sektsioonides, so nii auto paagis kui ka käru paagis olnud kütus ühesuguse koostisega. J.S on seletanud, et autos võis olla mingeid jääke ja pumpa jääb samuti eelmise kütuse jääki, mis võis tingida asjaolu, et avastati mingeid muid aineid. Kohus suhtub taolistesse väidetesse kriitiliselt, kuivõrd kütuseveoki ja käru paak koosnevad omavahel eraldatud sektsioonidest, millised ei ole omavahel ühendatud. Seega kui pumbas oli mingeid muu kütuse jääke, kasvõi 50 liitrit nagu on väitnud J.S eeluurimisel, pidanuks pumbas olevad jäägid pumbatama koos peale võetava kütusega ühte sektsiooni ning teistesse ei oleks seda enam jätkunud, sest sektsiooni mahub enam kui 50 liitrit. Seetõttu pidanuks ühes sektsioonis oleva kütuse koostis oluliselt erinema ülejäänud sektsioonides oleva kütuse koostisest. Käesoleval juhul oli aga kõigis sektsioonides ühesuguse koostisega kütus, millest saab järeldada seda, et kogu kütus on võetud ühest kohast ja selle koostis oligi laadimisel selline nagu paakautost ja tsisternhaagisest avastati. Kohtueelsel ja kohtuvälisel menetlusel on J.S andnud alljärgnevaid ütlusi: 20.07.2004 tunnistajana üle kuulatud J.S on seletanud, et 14.07.2004 helistas talle eesti keelt kõnelev meesterahvas, kelle nime ta ei mäleta ja küsis kas ta teeb kütuse vedu. J.S ütles, et 5 pidevat vedu ei tee, aga kui abi vaja, siis mõned reisid teeb, sest auto on vana ja ei kannata igapäevast tööd. Said kokku Tartus, sõitsid edasi kuhugi Elva taha. (t/l 12-14 04930000085) 21.07.2004 kahtlustatavana üle kuulatud J.S on seletanud, et kütuse ostis Elvast ja viis endise automajandi territooriumile ning jättis kütuse autosse ja haagisesse, kuna veel otsis kohta, kuhu see maha panna. Seda, et kütus on ebakvaliteetne, saab seletada sellega, et paak ja haagis on pesemata. Samas oli kütus nii odav, sest need olid kütuse jäägid. Värvikahtlust seletab sellega, et on vedanud ka värvilist kütust. Keeldub ütlemast kust on saanud arvel märgitud summa. FIEna on aastakäive 60 000-70 000 krooni, kasum on 0-lähedane. Oleks laenanud. On oma talu, seal on metsa ka. Osa maad on hüpoteegi all. Eesmärk oli kütus omandada, kuid edasisi plaane keeldub avaldamast. Talus ei ole viimasel ajal tegelenud. Keeldub ütlemast kuhu tööle läheb. FIEna ei taha enam töötada, sest tööd ei ole ja ära ei ela FIEna transporditeenuste osutamisega. A.Krusta helistas talle, ise on helistanud J.Plukkile, kes on kõrval territooriumil Paaktransport OÜ omanik ja kellelt on haagist rentinud. (t/l 15-18 04930000085) 30.07.2004 kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt on J.S seletanud, et kolmapäeval ostis endale kütuse, mille kohta väljastati arve ja mille andis uurijale. Tahtis J.Plukkilt juriidilist nõu küsida, sest ei teadnud mida teha kui toll haarangut tegi. Ta ei olnud kütte kvaliteedis kindel, teadis, et need olid mahutis olevad jäägid. See, et koorem oli kvaliteedinõuetele mittevastav on seletatav sellega, et 12.07.2004 vedas Kiilist pestud kütust ja sellest korrast jäi solki auto torudesse. Vanast küttest saab jääda sisse vaid pumba jagu, so koguseliselt umbes 50 liitrit. Autos olnud tahhograafid hävitas A.Krusta korraldusel ära, seetõttu ei ole alles ka arvepidamist, millest nähtuks seda kui palju kütust on ta Andrei korraldusel vedanud. (t/l 22-24 04930000085) 10.08.2005 koostatud menetlusaluse isiku J.S ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas J.S, et tuli pakkumine ning tema ostis kütuse. Küsis kas saab neid jääke osta ja vastati jaatavalt. Tegeleb talumajapidamise, transportimise, veoteenuste osutamisega, milleks oligi kütust vaja. Kõik, kes ostavad suure koguse, teevad proove, tahtis samuti proove teha, aga ei jõudnud. Kui kütus ei oleks kvaliteetne, siis annaks firmale tagasi, kust ostis. (t/l 58-60 04930000085) 20.10.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on J.S seletanud, et ei ole väärtegu toime pannud, kuivõrd tahtis kütuse endale osta. Ei jõudnud kütuse eest maksta ja ei teadnud, et saab solkkütust. Oleks ka nõuetele mittevastavat kütust saanud kasutada põllumajanduses, selleks ei ole mingeid takistusi. (t/l 71-73 04930000085) 07.11.2005 esitatud vastulauses märgib menetlusalune isik J.S, et vedelkütuse tahtis osta enda majapidamises kasutamiseks, tal on ca 67 ha maad ja transpordivahendid. Kuna see kütus osutus osaliselt solkkütuseks, seda tema ostmise kokkuleppe ajal ei teadnud. (t/l 50 04930000085) Kohtuistungil seletas J.S, et tal oli plaanis suurendada autode hulka ja osutada veoteenust, milleks vajas kütust. Kaebuses on aga märgitud, et kütus soetati talumajapidamise tarbeks põllutöömasinate ja teenindava transpordi tarbeks. Kohtueelsel menetlusel on aga J.S 21.07.2004 seletanud, et talus ei toimunud enam ammu midagi ja ta otsis alles kohta kuhu kütus panna. Seega on esitatud kolm erinevat versiooni kütuse soetamise eesmärgi kohta, kusjuures iga versioon sisuliselt välistab eelmise. Kohtuistungil esitas J.S ka neljanda versiooni, mille kohaselt tegeleb ta rahvusvaheliste vedudega ja ka sinna oleks see kütus ära kulunud. Seejuures on ta menetlusaluse isikuna juba jõudnud niikaugele, et vajas kütust nii talumajapidamisse, veoteenuste osutamiseks ja mujale, võttes kokku kõik versioonid. Kahtlustatavana ülekuulamistel on J.S püüdnud erineval moel põhjendada kütuse kvaliteeti, väites kord seda, et paagid olid eelmisest veo jääkidest pesemata, samuti sellega, et jäägid võisid jääda pumba sisse. Väärteomenetluses on ta aga asunud selgitama seda, et ta ei teadnud 6 seda, et tegemist on solkkütusega. Seega on ta sisuliselt nõustunud sellega, et tegemist oli solkkütusega, ehk kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütusega, põhjendades seda teadmatusega. Kohtuistungil aga asus taas esitama kohtueelsel menetlusel esitatud versiooni. Samas on ta korduvalt selgitanud seda, et tal oli plaanis teha ka analüüsid ning juhul, kui kütus oleks osutunud ebakvaliteetseks, oleks ta selle tagasi viinud ning müüja oleks selle ka tagasi võtnud. Kohus suhtub taolisesse analüüsi võtmisesse kriitiliselt, kuivõrd puudub vajadus ära vedada kümneid tuhandeid liitreid kütust selleks, et võtta sellest proovi ja siis tagastada. Pigem on loogiline, et enne kütuse ostmist võetakse proov ja tehakse analüüs ning juhul, kui kütuse kvaliteet ei sobi, siis tehingut ei tehta. Sel juhul puuduks vajadus maha sõita sadu kilomeetreid kümnete tuhandete liitrite ebakvaliteetse kütuse ja järelhaagisega. Samuti peab kohus väheusutavaks versiooni sellest, et müüja, kes oli väidetavalt huvitatud kütusejääkidest lahtisaamisest ja kütuseäri lõpetamisest, tahab uuesti kogu kütust tagasi saada. Kohus järeldab, et kaebuses ja ühes menetlusaluse isiku ülekuulamises esitatud versiooniga põllumajandusmasinate kütuse vajaduse kohta tahetakse põhjendada seda, et kütus sisaldas erimärgistuse jääke ja sinna oleks ta kõlvanud nii või teisiti. Samas kohtuistungil selgitusi andes on J.S ära unustanud kaebuses esitatud versiooni ja pakkunud välja uue. Seega on menetlusalune isik erinevates menetluse staadiumites esitanud erinevaid versioone, st asunud end aktiivselt kaitsma, lükates aga iga uue versiooniga ümber eelmise. Sellistel asjaoludel ei saa kohus J.S ütlusi arvestada usaldusväärsete tõenditena ning loeb neid paljasõnalisteks, kuivõrd need ei riimu ei omavahel ega ka teiste tõenditega. Viimasel kahtlustatavana ülekuulamisel on J.S väitnud, et koorem oli kvaliteedinõuetele mittevastav, on seletatav sellega, et 12.07.2004 vedas Kiilist pestud kütust ja sellest korrast jäi solki auto torudesse. Vanast küttest saab tema sõnade järgi jääda sisse vaid pumba jagu, so koguseliselt umbes 50 liitrit. Kohus suhtub väitesse, et pumpa võiks jääda 50 liitrit kütust, kriitiliselt. Sellise väite puhul peaks see pump olema veoki enda suurune. Samas aga sisuliselt tunnistab J.S, et kütus ei olnud kvaliteedinõuetele mittevastav, seega oli ta sellest ka teadlik. Kui aga pumbas olnud pestud kütus oleks koos teise kütusega pumbatud paakauto või tsisternhaagise paaki, oleks sellise koostisega kütus olnud vaid ühes sektsioonis, mitte kõigis. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuses 21.10.2004 koostatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on tollilabori juhataja Kaire Ivask oma arvamuses jõudnud järeldusele, et paakautos registreerimismärgiga 818 AKM ja tsisternhaagises registreerimismärgiga 899 DG ning OÜ Acta Fres mahutis nr 2 oleva kütuse proovidest määrati väävli sisaldus, leekpunk, tihedus ja erimärgistusained ning paakautos ja tsisternhaagises olevatest proovidest nähtuvalt on need ühesugused, kuid erinevad mahutist nr 2 võetud proovist nii väävli sisalduse, leekpunkti ja erimärgistusaine osas. Seetõttu võib öelda, et mahutis ei ole täpselt samade kvaliteedinäitajatega kütus, mis paakautos või tsisternhaagises. Samas ei saa kindlalt väita, et paakautost ja tsisternhaagisest võetud kütus ei ole pärit mahutist, kuna ei ole teada, kuidas mõjutab kütuse keemiline töötlemine kütuse kvaliteedinäitajaid. (t/l 37-38 04930000085) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teatisest nähtuvalt kütuse erimärgistamiseks kasutatava värvaine Solvent Blue 35 määramise kohta paakautost Scania 818 AKM on 20.07.2004 analüüsitud värvi väga madalad kontsentratsioonid (0,3-0,4 mg/l), olles determineerimispiiri lähedal, mis ei püsi stabiilsena kolme kuud, mis oli kahe analüüsi vaheline aeg. Seega saab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ekspertiisist, teatisest ja analüüsidest teha järelduse, et esimese proovi analüüsi tegemisel tuvastati erimärgistusaine sisaldus ning kolme kuu möödudes ekspertiisi tehes seda enam ei tuvastatud, kuid selgituste kohaselt oli selle lisandi sisaldus niivõrd väike, et lisandi ebastabiilsuse tõttu ei ole seda kolme kuu möödudes võimalik enam avastada. Sellest tulenevalt kohus järeldab, et J.S valduses olnud mahutitest leitud kütus sisaldas erimärgistusaineid, so erimärgistuseks kasutatavat standardvärvainet. Kaudselt tõendavad seda ka J.S ütlused, kus ta on kahtlustatavana ülekuulatuna väitnud, et ta 7 pidas võimalikuks seda, et saadud kütus ei ole kvaliteetne ning menetlusaluse isikuna ülekuulamistel on ta väitnud, et ta ei teadnud, et tegemist on solkkütusega. Selline väide aga viitab sellele, et ta nõustub analüüside tulemustega, millega tuvastati kütuse kvaliteedinõuetele mittevastavus. Kohtuistungil avaldati Nortek Trade OY 14.07.2004 koostatud arve nr 24, mille kohaselt on loetamatu allkirjaga isik müünud FIE J.Sle diislikütust 26 000 liitrit hinnaga 6.50 krooni liiter summas kokku 169 000 krooni, millele lisandus käibemaks 30 420 krooni, kokku kuulus tasumisele 199 420 krooni. (t/l 11 04930000085) Kohtuistungil teatas T.Ristisaar, et arvel on tema allkiri ning kuna ta oli juba nädalaid tagasi eelmiselt omanikult äriühingu varad ära ostnud, siis pole tähtsust kas päev varem või hiljem võõrandab ta äriühingu varasid, sõltumata sellest, kas ta on juhatuse liikmeks vormistatud või mitte. Kui lähtuda sellisest seisukohast, siis saanuks ju T.Ristisaar müüa oma vallasvara oma nimelt, selleks puudus vajadus vormistada arvet äriühingu nimelt, millise volitatud esindaja ta veel ei olnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Jõgeva notar Toomas Saaver 15.07.2004, so päev pärast kütuse väidetavat müüki, välja andnud volituse selle kohta, et „OÜ Nortek Trade volitab Tarmo Ristisaart volitaja nimel tegutsedes tegema volitajale esemete omandamiseks ning volitaja esemete käsutamiseks kõiki tehinguid ja toiminguid, sealhulgas võõrandama ja koormama volitajale kuuluvaid kinnistuid ning sõlmima volitaja nimel laenulepinguid, asutama volitaja nimel juriidilisi isikuid ning esindama volitajat kui juriidilise isiku osanikku, aktsionäri või liiget õiguste teostamisel, avama ja sulgema volitaja nimel vastu võtma rahasummasid ja esemeid kõigilt isikutelt, esindama volitajat kohtuprotsessides kõigi volitajale kuuluvate õiguste teostamisel. Volikiri on kehtiv kaks kuud“. Sellise sisuga volikirjast tulenevalt ei saanud T.Ristisaar 14.07.2004 äriühingu nimelt äriühingu vara võõrandada, kuivõrd selleks puudus tal vastav volitus, mistõttu on tehing tühine, kuivõrd puudus üks ostu-müügi lepingu pool. Asja materjalidest nähtuvalt eelmine äriühingu juhatuse liige seda tehingut aga sõlminud ei ole. Kuivõrd aga taotlus kütuse konfiskeerimise määruse tühistamiseks on kohtule esitatud menetlusnorme rikkudes ja kohtul puudub pädevus seda läbi vaadata, kuivõrd kohus saaks läbi vaadata vaid määruse peale tehtud kohtuvälise menetleja juhi määrusele esitatud kaebust, siis ei ole kohtu jaoks kütuse omaniku isik oluline ja kohus ei võta selles osas mingit seisukohta ja piirdub kaebuse selle osaga, mille läbivaatamine on maakohtu pädevuses. Ülaltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et 20.07.2004 menetlusaluse isiku valdusest leitud diislikütus ei vastanud diislikütusele esitatavatele nõuetele, kuivõrd sisaldas endas erimärgistatud kütusele iseloomulikke erimärgistusaineid. Seejuures ei olnud erimärgistusainete sisaldus selline, et seda kütust oleks saanud lugeda erimärgistatud kütuseks ning erimärgistusaine sisalduse tõttu ei saa seda kütust pidada ka talviseks või suviseks erimärgistamata diislikütuseks. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 11 lg 2 sisaldab endas loetelu erimärgistatud diislikütuse lubatud kasutamisvaldkondade kohta ning Rahandusministri 19.09.2003 määrusega nr 91 kinnitatud ja Rahandusministri 23.03.2004 määrusega 35 muudetud Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsiooni puudutava määruse § 2 kohaselt peab selline diislikütus sisaldama Solvent Blue 35 standardvärvainet 10,0-15,0 grammi 1000 liitri diislikütuse kohta. Vaidlusaluses diislikütuses oli eelmärgitud standardvärvaine sisaldus kordades väiksem. Seega ei vastanud nimetatud kütus erimärgistatavale diislikütusele esitatavatele nõuetele. Peale väärteoasjas leiduva arve puuduvad igasugused andmed väidetavalt ostetud kütuse kohta, mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada seda, kas sellele kütusele oli välja antud mingisugustki vastavussertifikaati. Seega on tegemist nõuetele mittevastava kütusega, milline asjaolu on tuvastatud ka 20.07.2004 aktiga proovivõtu kohta ja proovivõtu- ja analüüsiaktiga. Vedelkütuse seaduse § 8 lg 2 sätete kohaselt on sellise nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud. Vastavalt Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 3 sätetele loetakse vedelkütuse käitlemiseks tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine, vedu, hoiuteenuse 8 osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. Väärteoasja materjalidest, sealhulgas ka T.Ristisaare ja J.S ütlustest nähtuvalt vedas J.S vaidlusaluse kütuse Rannu vallast Tartu Maakonnast Kiili valda Harjumaal temale kuuluva paakautoga Scania registreerimismärgiga 818 AKM ja renditud haagistsisterniga registreerimismärgiga 899 DG. Kohus leiab, et taolist käitumist saab hinnata kütuse veona Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 3 mõttes. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et J.S on toime pannud temale Vedelkütuse seaduse § 32 lg 1 järgi inkrimineeritava väärteo. Kui isegi lähtuda J.S väitest, et ta ei teadnud seda, et tegemist on nõuetele mittevastava diislikütusega, siis nähtub tema objektiivsest käitumisest seda, et ta vedas kütuse ära ja jättis seisma, tundmata samas huvi selle vastu kas kütus vastab nõuetele ning samas tema enese väidete kohaselt oli tegemist kütusejääkidega. Seega sai ta aru sellest, et jääkide puhul ei saa ilmselgelt tegemist olla nõuetele vastava kütusega, mida ta võis tuvastada ka arvel olevast hinnast. Seega teadis J.S seda, et ta võtab oma paakautosse ja haagistsisterni nõuetele mittevastava kütuse ning veab seda ühest maakonnast teise ning tahab seda teha, kuivõrd erinevate versioonide kohaselt soovis ta seda kütust omandada ja kasutada ühtede väidete kohaselt traktori jaoks, teiste väidete kohaselt sõidukites veoteenuse osutamisel. Seega oli ta oma varasema tegevuse, so vedelkütuse transporditeenuse osutamise kogemuse tõttu teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu olemasolust ning soovis seda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.S tegutses süüteo toimepanemisel otsese tahtlusega ning tema käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud Vedelkütuse seaduse § 32 lg 1 ettenähtud väärteona, so nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemisena. Nimetatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni. Vaidlustatud otsusega on karistuseks määratud rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni. Kohus asub seisukohale, et arvestades vaidlusaluse kütuse kogust ja väärteo aktuaalsust, puudub alus määratud karistuse vähendamiseks, kuivõrd karistus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtuistungil esitas J.S kaitsja kohtule arve, mille kohaselt on J.S tasunud temale väärteomenetluses osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Concordia 11 800 krooni ning taotles õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd
sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest vaid väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Käesoleval juhul kohus väärteomenetlust ei lõpetanud, mistõttu puudub ka seaduslik alus menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.