15.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 821758 selles, et 15.03.2006 kella 16.05 ajal leiti korterist lamamast A.B, kellele kiirabi osutas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 944/246 nähtuvalt tuvastati 15.03.2006 kell 17.30 Wismari Haiglasse toimetatud A.Bl joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.
23.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 793530 selles, et 23.03.2006 kella 15.15 ajal peeti Pae 80 asuval turul Tallinnas kinni narkojoobe tunnustega A.B, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1077/379 nähtuvalt tuvastati 23.03.2006 kell 16.20 Wismari Haiglasse toimetatud A.Bl joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.
Menetlusalune isik on 27.02.2006 koostatud väärteoprotokolli märkinud, et süstis heroiini paremasse käsivarde ning 15.03.2006 koostatud väärteoprotokolli, et süstis heroiini. 23.03.2006 koostatud väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas õlut, aga öösel rohypnoli ja Xanaxit. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse on talle allkirja vastu kätte antud. Kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik on kutse kätte saanud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ja ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, lühiajalised arestid ei ole samuti mõju avaldanud, mistõttu tuleb kohaldada pikemaajalist aresti. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi väärteoprotokolli koostamisel, kiirabikaartides fikseeritud menetlusaluse isiku seisundeid ja esmaabi osutamisi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega korduvalt kokku üle 16 000 krooni ja arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt lühemaajalise arestiga karistatud ja menetlusalune isik jätkuvalt paneb toime samalaadseid väärtegusid, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule pikemaajalisem arest, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.