4-06-1399\1

Väärteoasi nr 4-06-1399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1399 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.T Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. S.T süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. S.Tle määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.10.
6. Juhul, kui S.T jätab temale määratud aresti otsuses märgitud ajaks ära kandmata, kohaldada S.T suhtes sundtoomist ning temale määratud arest pöörata täitmisele täies ulatuses ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda S.Tle määratud aresti kandmise aja algust alates S.T kinnipidamisest väärteomenetluses.
7. S.Tlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 Eesti Ühispangas viitenumbriga
8. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.06.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 820024 selles, et 24.03.2006 peeti kella 03.00 ajal Kesk-Ameerika tänaval kinni S.T, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1090/392 nähtuvalt tuvastati 24.03.2006 kell 09.25 Wismari Haiglasse toimetatud S.Tl narkootilise aine amfetamiinide ja fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et S.T on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 24.03.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis märkinud, et tarvitas amfetamiini paar päeva tagasi, teda kostitati. Sel nädalal tarvitas vaid ühe korra, kuigi oli varem sõlktuvuses. Menetlusalune isik seletas, et oma elukohas vaid ööbib. 24.03.2006 peeti vist kinni, ei mäleta. Tarvitas tõesti narkootilist ainet. Kunagi põgenes kodust, puutus sellega lähedalt kokku. Sellest ajast on raske ära öelda. Näed maas lebamas süstalt ja ei saa mööda minna. Praegu otsin uut tööd, teeb dokumente, et saaks tööle minna abitöölisena. Viimase nelja kuu jooksul oli esimene kord kui tuldi koju ja kaasa võeti politseisse. Trahvid on vist tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalusel sisikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta andmed puuduvad. Samas ei ole menetlusalust isikut varem karistatud arestiga. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada lühemaajalise arestiga. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 5400 krooni ulatuses. Nimetatud rahatrahvid on tasumata ning väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks alalist sissetulekut, kuid menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest esialgselt lühiajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik