4-06-1600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1600 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Vää

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: K.S RESOLUTSIOON 1. Jätta K.S kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 05.04.2006 otsusele nr 2376,06,001301 K.

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 05.04.2006 otsus nr 2376,06,001301 K.

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.05.

1. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palitsa 05.04.2006 otsusega nr 2376,06,001301 karistati K.St LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et K.S 15.03.2006 kella 16.05 ajal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee
2. kilomeetril kiirusega 139 +/-7 km/h, ületades lubatud sõidukiirust 42 km/h võrra. Otsusele esitas K.S kaebuse, märkides, et 15.03.2006 kella 16.05 ajal peeti teda kinni autoroolis olles, kui sõitis mööda Tallinn-Narva mnt-d. Kinnipidamise põhjuseks oli see, et oli ületanud kiirust. Oli päikesepaisteline ilus ilm ja tõesti ei pannud tähele, et oli sõitnud lubatust suurema kiirusega. Teeb juhutöid ja maksab elatusraha igakuiselt oma abikaasale, kes kasvatab nende ühist last S-K. S, hetkel on käsil lahutusprotsess. Juhutöödena teenitud sissetulekud ulatuvad 3000st kroonist 5000 kroonini kuus. Tihti on vaja ka juhilubade olemasolu. Majanduslikust seisukohast lähtuvalt palub alles jätta juhtimisõigus, võimaluse korral määrata rahaline karistus tasumisele ositi aasta jooksul. On aru saanud oma eksimusest ja lubab olla edaspidi igati eeskujulik liikleja. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et varasemad trahvid on küll maksmata, kuid on käinud politseis ja täiturite juures, politsei saadab täituri juurde, täitur politseisse tagasi. Juhtimisõiguse olemasolu on majanduslikult oluline, sest kui juhtimisõigus ära võetakse, siis muutub võimatuks ka juhutööde tegemine ja lapse ülalpidamine. Pooleli on ka lahutusprotsess. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Ei vaidle vastu sellele, et karistus määrataks tasumisele ositi, kuid juhtimisõiguse äravõtmise osas on otsus seaduslik. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust vähemalt 42 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 päevane arest. Vasatvalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest korduvalt ning toimikus puuduvad andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks määratud rahatrahve tasunud. Seejuures on tasumata ka miinimummäära lähedased trahvid. Seda, et rahatrahvid on senini tasumata, kinnitas kaebaja ka kohtuistungil. Kaebuses on kiiruse ületamise põhjendusena märgitud, et oli päikesepaisteline ilus ilm ja menetlusalune isik ei pannud tähele lubatust suurema kiirusega sõitmist. Taolisest põhjendusest võib järeldada, et suve lähenedes võib kaebaja tähelepanuvõime seoses päikesepaisteliste ilmadega oluliselt langeda, kui juba märtsikuine päikesepaiste takistas kaebajat märkamast seda, et ta ületab lubatud sõidukiirust enam kui 40 kilomeetrit tunnis. Seega võib menetlusalune isik muutuda liikluses ohtlikuks teistele liiklejatele ja iseendale. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsusega kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on igati põhjendatud ning kohtul puudub alus lisakaristuse tühistamiseks. Kohus ei pea võimalikuks ka määrata rahatrahvi tasumist ositi tasumisele, 2 kuivõrd kaebusest nähtuvalt on kaebajal väidetavalt 3000 kuni 5000 kroonine igakuine sissetulek juhutöödest, seega peab tal olema ka võimalus tasuda trahvi, mis on määratud tahtliku väärteo toimepanemise eest. Seda eriti olukorras, kus kaebajat on ka varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kaebaja on seega väga hästi teadlik sellest, et väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus, mis halvendab tema majanduslikku olukorda. Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust võib teha järelduse, et kaebaja suhtus taolisesse võimalusse ükskõikselt, mida on näidanud ka see, et varasemad trahvid on tal senini aastate jooksul jäetud tasumata. Kaebaja on märkinud kaebuses, et ta teeb juhutöid, maksab igakuist elatusraha lapsele ja käsil on lahutusprotsess. Taolised asjaolud peaks seega kaebuse väidete kohaselt olema alused, mis võiks tingida lisakaristuse tühistamise ja rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Kohus asub seisukohale, et esitatud põhjendusi ei saa võtta vaidlustatud otsuse muutmisel või tühistamisel aluseks, kuivõrd kaebusele ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et kaebajal puudub alaline ja regulaarne ning legaalne sissetulek või et tal on sissetulek juhutöödest, millise tegemise eest on ta saanud tasu ja maksnud tulumaksu, samuti ei ole lisatud tõendit selle kohta, et ta tasub igakuiselt elatist oma alaealisele lapsele nagu ei ole kaebusele lisatud ka mingit tõendit selle kohta, et toimub nn lahutusprotsess. Ometigi pidanuks kaebaja vastavalt VTMS § 115 lg 1 p 9 sätetele märkima tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida. Kohus leiab, et põhjenduste loetlemine, jättes seejuures esitamata kõik tõendid, mis võiks põhjendusi kinnitada, ei asenda tõendeid, mis kinnitaks kaebuses toodud väiteid. Kaebusele lisatud lapse sünnitunnistuse koopia ei kinnita aga ühtegi esitatud väidet. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 3