1-05-1201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus
- aprill 2006.a Tallinn 1-05-1201 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Irina Leetberg Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja
- aprill 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Jevgeni Maksimovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu
- veebruari 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav Jevgeni Maksimov ja tema kaitsja Marget Apellatsiooni esitaja Henriksen Prokurör Ljudmilla Tokar Jevgeni Maksimov Süüdistatav Marget Henriksen Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- veebruari 2006.a otsus Jevgeni Maksimovi suhtes jätta muutmata. Jevgeni Maksimovi ja tema kaitsja Marget Henrikseni apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- aprillil 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- veebruari 2006.a otsusega tunnistati J. Maksimov süüdi KrK § 184 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
- augusti 2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta 9 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu. 1
(4)- J. Maksimov mõisteti süüdi selles, et ta eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas omandas suures koguses (s.o. üle 10 isikule narkojoovet tekitavas koguses) narkootilist ainet – amfetamiini, mida hoidis oma elukohas ja andis edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nii andis ta 2005.a juunikuus kahel korral väikeses koguses amfetamiini edasi A. Bondarevile, kellelt kinnipidamisel
- juunil 2005.a võeti ära kilekott 0,26 grammi 33%-lise amfetamiinsulfaadiga (puhast amfetamiini 0,063 g). Samal päeval J. Maksimovi kinnipidamisel leiti tema juurest kilekott 0,27 grammi 32%-lise amfetamiinsulfaadiga (puhast amfetamiini 0,063g). Tema elukoha läbiotsimisel leiti 8,25 grammi amfetamiinsulfaati (puhast amfetamiini 2,83) ja 83 kasutamata väikest kilekotti.
- Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotlevad süüdistatav J. Maksimov ja tema kaitsja M. Henriksen kohtuotsuse tühistamist ja J. Maksimovi õigeksmõistmist. 3.1 Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonide sisu ja taotlused on praktiliselt ühtelangevad. Apellatsioonide motiivide kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 8 mõistes. Apellatsioonides ei nõustuta kohtu järeldusega, et J. Maksimovi ütlusi tuleb lugeda ennastõigustavateks, mis on antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. J. Maksimov on andnud eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et ta ei tea kuidas minigripp kilekott roosakat värvi pulbriga tema korterisse sattus. Ta on selgitanud, et narkootilise aine võis peita tema korterisse narkomaan Sergei, kes elas tema maja koridoris ja müüs narkootikume. Sergei on viibinud J. Maksimovi korteris ajal, mil aitas remonti teha ja last hoida. Väär kohtu järeldus, et lusikas ja minigripp kilekotid asusid külmkapi peal ning kraanikausi kohal, seega kohtades, kus igapäevaste toimetuste tõttu on võimatu mitte märgata võõraid asju. J. Maksimovi korteri läbiotsimisel koostatud protokollis on küll märgitud, et kraanikausi kohalt leiti minigripp kilekotid ning külmkapi pealt lusikas, millel tundmatu valge pulbrilise aine jäägid. Samal ajal protokollis ei kajastu aga asjaolu, et külmkapi peal asusid ka mitmed tööriistad. Lusikas oli nii väike, et J. Maksimovil ei olnud seda võimalik tööriistade seas märgata. Samuti ei nõustuta kohtu järeldusega, et minigripp kilekotid asusid kraanikausi kohal oleval riiulil, mis on nähtav koht. Kraanikauss ei olnud töökorras, mistõttu seda ei saanud kasutada. Kohus ei oleks tohtinud tõendina arvestada tunnistaja A. Bondarevi eeluurimisel antud ütlustega, sest need olid antud narkootilise joobe seisundis. Kohtus teda üle ei kuulatud. Ebaõige on kohtu järeldus, et J. Maksimovi korterist, tema sängi taskust ning tunnistaja A. Bondarevilt ära võetud narkootilised ained on sarnased toimeaine poolest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et need ainet olid erinevat värvi. J. Maksimov on selgitanud, et ta ostis
- juunil 2006.a ühelt inimeselt 600.krooni eest narkootikume ja andis need vabatahtlikult välja. Ekspertiisi käigus osutus see glükoosiks. Kui J. Maksimovil oleks olnud kodus suur kogus narkootikume, siis ei oleks tal olnud vaja neid bussijaama juurest osta. J. Maksimovi spordikotist ära võetud minigripp kilekotil DNA ekspertiisi käigus puutumust J. Maksimoviga ei tuvastatud. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et J. Marsimov oleks käidelnud suures koguses narkootilisi aineid, mistõttu ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.
- Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioone, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. 2
(4)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et kohus on rikkunud oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatud kriminaalmenetlusõigust, mille kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on näidatud KrMS §-s 312 sätestatud asjaolud ning jõutud järeldusele, et süüdistatav J. Maksimov on ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet. Kohtuotsuse resolutiivosas on kohus ta KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse. Kaitsja poolt viidatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega oleks tegemist juhul, kui kohus oleks kohtuotsuse põhiosas motiveerinud J. Maksimovile esitatud süüdistuses tema õigeksmõistmist, resolutiivosas aga süüdi mõistnud. Kaitsja apellatsiooni sisust nähtub, et tegelikult ei nõustu kaitsja esimese astme kohtuotsuse motiividega. 5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
- oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 23, 253). Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb usaldusväärseks tunnistaja A. Bondarevi ütlused ning suhtub kriitiliselt süüdistatava J. Maksimovi ütlustesse. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.3 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et tunnistaja A. Bondarevi ilmumata jäämise tõttu on kohtuistungeid korduvalt edasi lükatud, mistõttu kohus pöördus abi saamiseks politsei poole. Politsei ettekandest nähtub, et A. Bondarevi ei olnud võimalik kinni pidada, sest ta on oma elukohast ammu lahkunud. Tema asukoht on teadmata. Rahvastikuregistrisse ta kantud ei ole (II kd tl. 65). Kuna A. Bondarevi asukoht ei olnud teada, siis ei olnud kohtul võimalik tema suhtes sundtoomist kohaldada. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja etteheitega, et kohus on jätnud A. Bondarevi suhtes sundtoomise kohaldamata ja avaldanud tema eeluurimisel antud ütlused. KrMS § 291 p 4 kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja asukohta ei ole suudetud kindlaks teha. Kohus avaldaski prokuröri taotlusel tunnistaja A. Bondarevi eeluurimisel antud ütlused (II kd tl.67 pöördel). 5.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A. Bondarevi ülekuulamine katkestati ja kutsuti kiirabi, sest ta kaebas halba enesetunnet. Kiirabikaardilt nähtub, et A. Bondarev kurtis arstile, et tal on halb olla ja ta on nõrk. Arstliku läbivaatuse käigus A. Bondarevil mingeid haigusnähte ei tuvastatud ja arstiabi ta ei vajanud. Alkoholi- ega narkojoobe tunnuseid ei ole arst tuvastanud. Selle kohta on kiirabikaardil vastav märge (I kd tl.39). Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsioonide väitega, mille kohaselt tunnistaja A. Bondarevi ütlusi ei saa arvesse võtta, sest ta oli ülekuulamise ajal narkojoobes. 3
(4)5.5 Samuti ei nõustu kohtukolleegium apellatsioonide selle väitega, et J. Maksimovi korterist, tema rinnataskust ja tunnistaja A. Bondarevilt ära võetud narkootilised ained olid toimeainelt ja värvilt erinevad. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud narkootilised ained olid sarnase toimeainega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kõik narkootilised ained olid roosakat värvi, vahe oli ainult värvi intensiivsuses (I kd. tl 13, 15, 18). 5.6 J. Maksimovi taotlusel üle kuulatud tunnistaja R. Polištšuk on kinnitanud, et süüdistatav J. Maksimov elas selles korteris üle aasta. Sellega on ümber lükatud J. Maksimovi ennastõigustavad ütlused selle kohta, et ta alles kolis sellesse korterisse ja tegi remonti, mistõttu ta korteri sisustusest midagi ei tea. Läbiotsimise ajal viibis J. Maksimov korteris ning talle tutvustati läbiotsimise protokolli. Ta ei ole teinud märkusi selle kohta, et midagi on protokollis kajastamata jäetud. J. Maksimov on hoopis keeldunud protokollile alla kirjutamast (I kd. tl.6). Tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et J. Maksimovi korteri läbiotsimisel leiti kaks turvakaamerat, mis olid ühendatud teleriga. Üks oli suunatud hoovi maja trepi juurde, teine jälgis tuba. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 15. veebruari 2006.a otsus J. Maksimovi suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Igor Amann 4
(4)