1-05-82\6

(042210003291)Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Teivo Krooni ja Janek Mutleri süüdistuses KarS prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu otsus 28.oktoober 2005.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Teivo Krooni kaitsja adv. Andres Gorkin ja süüdistatava Janek Mutleri kaitsja adv. Raivo Bergson Prokurör Endla Ülviste Süüdistatavad Teivo Kroon, varem karistatud ja janek Mutler , varem kahel korral karistatud, karistatus kustunud Kaitsjad Adv. Andres Gorkin ja adv. Raivo Bergson RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu otsus 28.oktoobrist 2005.a. Teivo Krooni ja Janek Mutleri suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei kaudu, s.o. alates veebruarist 2006.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult advokaadi vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Tallinna Linnakohtu otsusega 28.oktoobrist 2005.a. mõisteti Teivo Kroon süüdi KarS prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 23.september 2004.a. Janek Mutler mõisteti süüdi KarS prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KarS prg. 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 18 päeva. Ärakandmisele kuuluva karistuse – 2 aasta 10 kuu ja 12 päeva kandmise aja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Teivo Kroon mõisteti KarS prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises - kolmes episoodis. Janek Mutler mõisteti KarS prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi süüdi kahes episoodis narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Teivo Krooni ja Janek Mutleri kaitsjad vaidlustavad apellatsioonides ühte episoodi ja nimelt episoodi, milles Teivo Kroon ja Janek Mutler olid mõistetud süüdi grupis 857,1 grammi narkootilise aine (milles 578,8 gr.amfetamiini) omandamises ja hoidmises Tallinnas, Vääna t. 5 korteris 6 . APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Teivo Krooni kaitsja adv. A.Gorkin taotleb esitatud apellatsioonis vaidlustatud linnakohtu otsuse tühistamist Teivo Krooni süüdimõistmises 857,1 grammi amfetamiini käitlemises ja karistamises. Uue kohtuotsusega taotleb kaitsja Teivo Krooni õigeksmõistmist nimetatud episoodis ja tema karistuse edasisest kandmisest tingimisi vabastamist. Kaitsja leiab, et Teivo Krooni süü 857,1 grammi amfetamiini käitlemises on tõendamata ning seetõttu on ka mõistetud karistus põhjendamatult range. Kohtuotsuses T.Krooni süüstavate asjaoludena loetletud faktid kinnitavad küll süüdistatava puutumust narkoainetega ning viibimist Vääna t. 5 korteris 6, kuid sealses peidikus olnud narkootikumidega on tema side tuvastatud üksnes tõenäosuslikus vormis. Puuduvad tõendid, millised kinnitaks amfetamiini kuulumist T Kroonile. Ka amfetamiini hoidmisele viitavad üksnes oletused. Amfetamiin leiti korterist kaks kuud peale T.Krooni vahistamist. Pole fikseeritud, et peidik oleks enne Krooni-Mutleri korterikülastusi tühi, peale nende külaskäike aga narkoainega. Samuti ei ole fikseeritud, et peale T.Krooni vahistamist oleks korterit pidevalt valvatud kuni 15.11.2004.a., s.o. kuni läbiotsimiseni, mis välistaks aine hilisema toimetamise Vääna t. korterisse. T.Kroon ei varjanud enda elukohast leitud amfetamiini elukohta läbiotsinud politseinike eest, tunnistades sealt leitud narkoained omaks ja osutades vabatahtlikult nende asukohale. T.Krooni elukohast leitud amfetamiin on värvilt ja puhtusastmelt erinev Vääna t.-le leitust. Vääna t 5 elumaja süüdistatavate – poolse külastuse fikseering varjatud jälitustegevuse vormis ei lükka ümber süüdistatavate versiooni sellest, et kõnealuses korteris käidi fikseeritud kordadel tööriistade järel. 2 3 J.Mutleri kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis Tallinna Linnakohtu

2. 2005.a. otsuse osalist tühistamist J.Mutleri osas ja uue otsusega Janek Mutleri õigeksmõistmist suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises . Kvalifitseerida Janek Mutleri käitumine KarS § 183 lg.2 p.1 järgi ning mõista talle kergem, vabadusekaotusega mitteseotud karistus. Kohtuotsuse kohaselt on J. Mutleri süü vaidlustatud episoodis tõendatud asjaoludega, et ta külastas korduvalt septembris 2004.a (viimati 22.09.04.a) Vääna tn 5-6 korterit ning tema DNA alleelid olid korteris sündmuskoha vaatlusel leitud metallkarbi (markeeringuga Wedo) sangal. Karbis oli must kilekott amfetamiiniga. Korteris olnud kummikinnastel oli samuti J. Mutleri DNA alleele ja neid leidus ka metallkarbis olnud musta värvi kilekotil. Veel märgitakse kohtuotsuses, et J. Mutleri ja T. Krooni selgitused korterisse sissepääsu ja sealt väljumisel ukse sulgemise kohta ei lange kokku teiste tunnistajate ütlustega. Nende tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et tõendamist on leidnud narkootilise aine grupiline omandamine J. Mutleri ja T. Krooni poolt ning selle ühine valdamine Vääna tn 5-6 korteris. Kaitsja arvates nende tõendite alusel sellist järeldust teha ei saa. Korter Vääna tänavas ei kuulunud ei J. Mutlerile ega T. Kroonile. Nad külastasid korterit üksikutel kordadel. Korterit kasutanud tunnistaja M. Urbel oli korteri võtme kaotanud ja polnud teada kelle valduses see oli või kes veel võisid korterit kasutada. Kohtuotsuses on mindud mööda tõsiasjast, et J. Mutler viibis Vääna 5-6 korteris viimati 22.09.04.a, narkootiline aine leiti sealt aga 15.11.04.a, seega ligi 2 kuud hiljem. Sel ajal oli korter järelevalveta. Alates 23.09.04.a. viibis J. Mutler vahi all. Kes pakkis amfetamiini musta kilekotti ja pani selle metallkarbiga peidikusse ning millal seda tehti, pole välja selgitatud. J. Mutler, kes viibis korteris korduvalt, mida ta ka ise ei eita, võis jätta oma DNA metallkarbile ja kilekotile millal iganes. See ei tähenda aga, et narkootiline aine juba sel ajal kilekotis ja karbis oli. Kinnastel leiduvaid DNA alleele selgitas J. Mutler kinnaste kasutamisega remonttöödel. See on usutav, sest kinnastel ei leidunud narkootilise aine osakesi, st nad polnud kokkupuutes narkootikumidega. Asjaolu, et korterit kasutanud tunnistaja Meelis Urbel korteris kindaid ei näinud ei lükka ümber J. Mutleri ütlusi kuna tunnistaja lahkus Eestist juba augustis
3. a. Kohtuotsuses väljendatud järeldus, et Vääna tänava ja Gonsiori tn 33-35 korteris tuvastatud faktilised asjaolud on sarnased ja kinnitaksid sellega nagu J. Mutleri süüd, on meelevaldne kuna J. Mutlerile pole esitatud süüdistust Gonsiori tn. leitud narkootilise aine kohta. Asjas puuduvad igasugused tõendid nagu oleks J. Mutler tegutsenud narkodiilerina, ostnud kokku, pakendanud ja müünud narkootikume. Ta ise ei ole narkootikumide tarvitaja. Tema auto ja korteri läbiotsimisel narkootikume ei ole leitud. Seega puudus tal motiiv nii suures koguses amfetamiini hankimiseks ning hoidmiseks talle mittekuuluvas korteris. Toimiku lk. 170-173 olevast ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on arvamuses andnud küsimusele, kas esitatud esemetel leiduv bioloogiline materjal pärineb J. Mutlerilt, sõltuvalt tulemusest kolm vastusevarianti : 3 4 1) ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi J. Mutlerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta segaproovis , 2) ei saa välistada J. Mutlerilt pärineva bioloogilise materjali esinemist segaproovis, 3) bioloogiline materjal on kokkulangev J. Mutleri võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Nii metallkarbi sangalt kui ka karbis olnud mustalt kilekotilt tehtud proovid on kategoorias „ei saa välistada Janek Mutlerilt pärineva materjali esinemist”. Selline arvamus ei viita 100%-liselt J. Mutlerile kui jälje jätnud isikule. Pealegi tähendab segaproov , et ka kellegi teise bioloogiline materjal on vaadeldaval objektil. Seega on nii metallkarbi kui ka kilekotiga kokku puutunud ka teised isikud peale J. Mutleri. Eksperdi arvamuse kohaselt on kilekotil, mis oli vahetus kokkupuutes narkootilise ainega kellegi Indrek Jürissoni kokkulangev (!) DNA profiil (tl. 173). Jürissonile nimetatud episoodis süüdistust pole esitatud. Kategoorilises vormis annab ekspert arvamuse J. Mutleri DNA profiili esinemiseks vaid kummikinnaste sisepinnal. Kinnastel aga narkootililse aine ekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt narkootikumi jälgi ei leidunud (tl. 168). Selliste tõendite olemasolul pole kaitsja arvates alust J. Mutleri süüdimõistmiseks Vääna tn.5-6 korteris narkootikumide hoidmise ja selle hankimise eest kuna see põhineks vaid oletusel. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, leiab, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Linnakohtu järeldus süüdistatavate süü osas vaidlustatud Vääna t. episoodis rajaneb kriminaalmenetluses kogutud ja kontrollitud tõenditele, milliseid on kohtuotsuses põhjalikult analüüsitud ja neid kõrvutades ka kaalutletult hinnatud. Tõendite analüüs ja sellest tulenev kohtu järeldus on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Apellatsioonides esitatud väidete paljasõnalisus ilmneb iga üksiku väite kõrvutamisel tõendite kogumiga. Naiivne on väita, et keegi võis narkootilise aine Vääna t. 5-6 avastatud peidikusse peita juba peale süüdistatavate vahistamist, sest peidikus olevalt metallkarbilt kui ka karbis olnud kilekoti siseküljelt on leitud J.Mutleril esinevaid DNA alleele. Kui see ei olnud J.Mutler, kes pakendas narkootilise aine kilekotti, kilekoti metallkarpi ja seejärel kilekotiga peidikusse peitis, siis tähendab see seda, et keegi , kes pakendas ja peitis narkootilise aine kilekotiga metallkarpi ning seejärel peidikusse, pidi täiesti juhuslikult võtma aine pakkimiseks kilekoti ja metallkarbi, mida oli käes hoidnud (kilekotti lausa seestpoolt katsunud) J.Mutler. Ringkonnakohut selline väide ei veena. Väide, et T.Krooni kodunt leitud rohelise spordikotiga, kus läbiotsimise hetkel olid narkootilise aine käitlemisele iseloomulikud vahendid , vedasid nad Vääna t. 4 5 korterist tööriistu, kui käisid remonditöödel, ei ole samuti paikapidav. Loogiline on, et sellisel juhul olnuks need tööriistad, milliste vedamiseks väidetavalt kotti kasutati ja milline eelmisel päeval tööriistadega Vääna t. korterist ära toodi ka kotis. Tõsiseltvõetav ei ole ka väide, et Vääna t.5-6 korterist leitud kummikindaid oli kasutatud maalritöödeks. Isegi maalritöödega mitte kokkupuutunud isikule on selge, et arvestades maalritöö eripära, ei ole võimalik, et käed või juhul kui need on kinnastatud , siis kindad , on peale töö tegemist ilma värvi jälgedeta. Kui see on võimalik, et käed jäävad puhtaks, siis jääb üldse arusaamatuks kinnaste kasutamise vajadus. Veel absurdsem on aga olukord, kus maalritööks kasutatud kindad – lausa mitu paari – tuuakse peale töö tegemist endaga kaasa ning ei jäeta mitte kotti, kus väidetavalt olid tööriistad, vaid laotatakse korterisse laiali erinevatesse kohtadesse – riiulikapi riiulile, puhvetkapi sahtlisse. Et tegemist oli kasutatud kinnastega, seda kinnitab DNA ekspertiis ning see on ka fotodelt nähtav. Esitatud väited ei lükka ümber linnakohtu põhjendusi süüdistatavate süüküsimuses. Kõik apellatsioonides esitatud väited, on linnakohtu otsuses toodud põhjendustega juba ümber lükatud. Linnakohus on otsuses põhjendanud, miks peab tõendatuks süüdistatavate poolt Vääna t. 5-6 leitud suures koguses narkootilise aine käitlemist grupis. Kohtukolleegium nõustub vaidlustatud kohtuotsuse motiividega ning ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Erinevalt apellantidest, on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatavate süüd tõendavate tõendite paljusus lükkab ümber apellatsioonides esitatud seisukoha, et kohtuotsus vaidlustaud episoodis rajaneb vaid oletustele. Süüdistatavate poolt Vääna t.5-6 ühiseid külastusi ja nende poolt just narkootilise aine käitlemiseks mitmete iseloomulike vahendite katsumist ja kasutamist ei saa pidada kuidagi juhuslikuks. Kaudselt kinnitab süüdistatavate süüd vaidlustaud episoodis ka asjaolu, et kummalgi süüdistataval ei ole see ainsaks narkootikumide käitlemisega seotud süüdistuse episoodiks. Ka Riigikohus on ma otsuses nr. 3-1-1-32-05 märkinud, et iseenesest ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Mis puudutab J.Mutleri kaitsja apellatsiooni väide , milline puudutab I.Jürissoni DNA esinemist kilekotil, mis oli vahetus kokkupuutes narkootilise ainega, siis selle kohta esitas prokurör apellatsioonikohtu istungil kohtule süüdistusakti, millest nähtub, et I.Jürissoni süüdistatakse sama narkootilise aine edasiandmises J.Mutlerile ja T.Kroonile. . Põhjendatult on linnakohus leidnud, et süüdistatavatele mõistetav karistus peab toimepandu raskust ja teo tehiolusid arvestades, olema reaalne vangistus. Vangistusmäär , milline on mõistetud J.Mutlerile, on minimaalne sanktsioonis ettenähtud vangistus ja T.Krooni puhul alammäärale ligilähedane. Seejuures on linnakohus arvestanud kummagi süüdistatava poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, millised annaksid aluse süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1 , prg. 5 6 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu otsuse 28.oktoobrist 2005.a. Teivo Krooni ja Janek Mutleri suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Jüri Paap 6