lg 1,2 näevad ette kohtu õiguse süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks, siis süüdistuse sisust ja asja tuvastatud faktoloogiast lähtuvalt ning arvestades kasutatud sõiduauto võimalikust edaspidist ohtlikkust, ei ole antud juhul sõiduauto konfiskeerimine õigustatud ega ka kooskõlas kohtupraktikaga. Tegemist ei olnud narkootikumide veoks kohandatud sõiduautoga ning autost narkootilisi aineid ei leitud. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et sõiduauto ja registritunnistuse ning autovõtmete konfiskeerimise osas kuulub kohtuotsus tühistamisele ja selles osas kaitsja apellatsioon rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31 jaanuari 2006 kohtuotsuse asitõendite: sõiduauto, registreerimistunnistuse ja autovõtmete konfiskeerimise osas ja rahuldab osaliselt kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Süüdistatava D.Talivere apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA IGOR AMANN 6 peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et kohus oli õigustatud andma hinnangu süüdistatavate käitumisele aja jooksul, mis annab teavet isikute tegevusest millisel on või võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemistega ning kui selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja reliseerumisest läbi ajalise telje. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-16-04 leidnud et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. D.Talivere apellatsioonis esitatud väitele, et narkootilise aine käitlemine ei toimunud isikute grupi poolt, kuriteo pani ta toime üksinda, peab kohtukolleegium vajalikuks Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-23-01 toetuvalt märkida, et isikute grupp tähendab kuriteo kaastäideviimist. Täideviija on isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib. Maakohus on käsitanud D.Talivere ja A.Ariat kuriteo kaastäideviijatena ning on oma järeldust põhistanud. D.Talivere apellatsioonis esitatu on analoogne tema poolt kohtuistungil antud ütlustega ja kohus on need juba tõendite analüüsile tuginevalt kummutanud ning tuvastanud mõlema süüdistatava poolt suures koguses narkootilise aine käitlemise vastavalt neid süüstatud
D.Talivere poolt apellatsioonis esitatud väited narkootilise aine müügi tõendamatuse kohta ei ole asjakohased kuna D.Talivere ega A.Aria ei ole narkootilise aine edasiandmises ega vahendamises süüdi mõistetud ja seega jätab ringkonnakohus need väited tähelepanuta. Kohtukolleegium nendib, et ringkonnakohtul on apellatsioonimenetluse olemusest tulenevalt õigus hinnata tõendeid teisiti ja jõuda faktiliste asjaolude tuvastamisel esimese astme kohtust erinevale seisukohale, kuid tõendite radikaalseks ümberhindamiseks peavad olema eriti kaalukad põhjused. Antud juhul apellatsioonid ei kajasta sellekohaseid põhjendusi ja kohtukolleegium leiab, et A.Aria täielikuks ning D.Talivere grupis kuriteo toimepanemises õigeksmõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. 2/ Kohtukolleegium leiab, et D.Talivere taotlus temale kergema karistuse mõistmisest rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on kooskõlas
nõuetega põhistanud D.Taliverele mõistetud karistust lähtuvalt nii karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusest, kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolust, süüdlase isikust kui ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus on olnud teadlik kahe alaelise lapse olemasolust ning vastavalt kohtuotsuse põhistusele on karistuse mõistmisel seda ka arvestatud. Liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud leebeimat karistuste liitmise põhimõtet ja kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus on põhistatud, seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. A.Aria kaitsja ei ole esitanud alternatiivset taotlust A.Ariale karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamiseks. Seetõttu peab kohtukolleegium vajalikuks vaid märkida, et 5 KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1/ Harju Maakohus on põhistanud D.Talivere ja A.Aria süüdimõistmist tuginedes kogutud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud tõenditele, on põhistanud miks ta ei pea usaldusväärseteks süüdistatavate poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlusi ning kohtuotsuses on kajastamist leidnud ka asjaolud millised kohus on tunnistanud üldtuntuteks. Kohtukolleegium soostudes A.Aria kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et A.Aria süüdimõistmist temale esitatud süüdistuses tuleb põhistada, leiab, et kohus on kohtuotsuses piisava üksikasjalikkusega esitanud kõikide kohtuistungil vahetult kontrollitud tõendite sisu, neid omavahel kõrvutanud, andnud neile hinnangu ja kohtu siseveendumuse kujunemine on tõendite analüüsi põhjal jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väide tõendite puudumise kohta on paljasõnaline ja kummutatud kohtuotsuse põhistusega. Kaitsja ei viita ühelegi seaduslikule tõendile millele kohus jättis hinnangu andmata. Asjaolu, et kaitsja ei soostu linnakohtu järeldustega ei anna alust tuvastada, et kohus, rikkudes kriminaalmenetluse nõudeid, oleks jätnud kohtuotsuse piisavalt põhistamata. KrMS § 7 lg 3 kehtestab tõepoolest, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Samas kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud etteheite puhul, et pole kontrollitud kas külmkapis olnud narkootilisi aineid sisaldanud esemetele jättis A.Aria oma bioloogilise materjali külmiku tavakasutuse käigus, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on tuginevalt ekspertiisiaktides antud arvamustele, millised on KrMS § 63 lg 1 kohaselt seaduslikud tõendid, tuvastanud ka lisaks külmkapis leiduvatelt esemetelt nii külmkapi tagant A.Aria enda poolt väljaantud GHB-d sisalduvalt topsilt kui ka minigripp kilekottidelt nii väljast kui ka seestpoolt DNA analüüsiks võetud lookustes kõik A.Arial esinevad DNA alleelid ning ekspert on andnud arvamuse, et ei saa välistada A.Arialt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides./ I kd. t.lk. 154-156/. Kohtukolleegium pidamata vajalikuks uuesti esitada kõik süüdistatavate poolt antud ütluste sisu, need on maakohtu otsuses kajastatud, märgib, et ütluste analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata ka seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seda nõuet on maakohus käesolevas kriminaalasjas ka järginud ja kohtukolleegium nõustub maakohtu tõendite kogumis hindamise tulemusel tehtud järeldustega. Kohus on põhistanud süüdistatavate käitumises
lg 2 ettenähtud koosseisu objektiivsete tunnuste olemasolu ning kohtukolleegium leiab, et läbi tuvastatud käitumisaktide on otsuse alusel tuvastatav ka koosseisu subjektiivse tunnuse, tahtluse, olemasolu. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja apellatsioonikohtus väidetuga, et
lg 2 ettenähtud kuriteokoosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest vaid otsest tahtlust. Selline kaitsja väide ei põhine seadusel.
kuriteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks on tahtlus kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokooseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet, kusjuures teo subsumeerimisel
Apellandi etteheitele, et kohus on otsuses kajastanud ka tõendamisesemesse mittekuuluvaid asjaolusid nagu süüdistatavate poolt autosõitudega ja nende kinnipidamisega seonduvaga, 4 välistatud A.Aria bioloogilise materjali jälgede sattumine narkootilisi aineid sisaldavatele nõudele ja muudele anumatele külmiku tavakasutuse käigus. Kohtuotsuses on jäänud kajastamata tahtluse olemasolu. Otsuses kajastatud autosõidu sihtide ja muu autosõiduga seonduv, ei oma asjas tõenduslikust küljest tähendust. Seadus ei näe ette kohtualuse süü tõendatust läbi narkopolitsei töötajate tegevuse nagu antud juhul kohus on süüdimõistmist põhistanud. Sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine, on ekslik kuna autost narkootilisi aineid ei leitud ja autot kasutas A.Aria enda ja elukaaslase transportimiseks. A.Aria ei olnud tsiviilõiguslikus mõttes auto omanik. Auto kuulub tagastamisele selle omanikule. Kohus on jätnud arvestamata vähimagi tõendiga, millist ei oleks võimalik võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse motiveerimisel, mille tõttu on jäänud ilmsed vastuolud kõrvaldamata. Kohus kohtuotsuse langetamisel ei ole juhindunud KrMS § 60-63, millest tulenevalt tähendatud puue kaevatavas kohtuotsuses on aluseks seada kahtluse alla A.Aria poolt mittetoimepandu kvalifitseerimine kohtu poolt
Tuleb arvata, et Harju Maakohtu kaevatava kohtuotsuse puuded annavad aluse väita, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu tähtsusega järeldused toimepandu kvalifikatsioonis ja tõendatuses ei vasta faktilistele asjaoludele, kohus ei ole lähtunud seaduse nõuetest ja seega on materiaalõiguse- ja protsessiõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Dina Talivere poolt esitatud apellatsioonis ei soostu apellant temale mõistetud 6 aastase vangistusega. Enda tervise kahjustamise eest on määratud liialt range karistus. Amfetamiini tarvitas vaid tema, omandas aine A.Aria teadmata. Kohtu järeldused ei ole tõendatud. Glükoos oli kodus söögina kuna on allergiline suhkrule ja põeb nõgestõbe. Omandas ainet kahel erineval korral, seetõttu ka erinev protsent. Kaalu temale ei olnud, seega ei tegelenud ta müügiga. Kinni ei ole võetud ühtegi isikut, kellele ta oleks narkootikume müünud. Miks ei võetud kinni Sergeid, kellelt ta amfetamiini ostis. Kui politsei oleks teadnud, et ta müüb narkootikume, oleks teda ka selle edastamisel kinni peetud aga mitte autos. Arvab, et Sergei on politsei koputaja, seetõttu ei ole teda kinni võetud ega üle kuulatud. Autos olnud püksid kinnitavad, et tal oli soov minna neid kauplusse vahetama. Kohtu vastupidised järeldused on oletuslikud. Kui ta oleks narkootikumide müüja oleks ta elanud nende müügist ega oleks kasutanud arvel olevat raha. Tema ja A.Aria jutt ei ole ühesugune, seega ei ole nad milleski kokku leppinud. A.Aria ei soovinud narkootikumidest midagi kuulda. Isegi kui ta oleks teadnud, ei oleks ta pidanud andma elukaaslase vastu tunnistusi. Ei ole õige määrata nii pikk vangistus vaid teiste hirmutamiseks. Palub jätta kohtuotsusest välja grupis kuriteo toimepanemine ja mõista temale karistus alammäära piires. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav D.Talivere toetas esitatud apellatsiooni ja jäi selles esitatud taotluste juurde. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlusi. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus kohtuotsuse osalist tühistamist ja uue otsusega A.Aria õigeksmõistmist. Süüdistatav A.Aria toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. 3 2/ Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3/ Süüdistatava Dina Talivere apellatsioon jätta rahuldamata. Vandeadvokaat Jaan Tedderi apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 30 märtsist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 30 märtsist 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: D.Talivere ja A.Aria on süüdi tunnistatud selle eest, et nad koos omandasid edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult Tallinnas, tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet, amfetamiini, mida hoidsid enda elukohas, vedasid sõiduautos, kuni nende kinnipidamiseni 13.04.2005, mil D.Talivere käest võeti ära suures koguses, 23,30 g amfetamiinsulfaati ja A.Aria andis elukohas läbiotsimise käigus välja suures koguses 43,12 g amfetamiinsulfaati. D.Talivere tunnistati süüdi veel selles, et ta 2003 sügisel andis passi võltsimise eesmärgil edasi kindlakstegemata kohas ja isikule enda foto ja isikuandmed ning sai vastu võltsitud Eesti kodaniku passi võltsitud numbriga K1097498, D.Talivere foto ja isikuandmetega ning esialgse omaniku üle kirjutatud ja radeeritud allkirjaga. Harju Maakohus tunnistas Dina Talivere süüdi
lg 1- 22 lg 3 järgi ja karistas 8 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1,2 järgi ja karistas 6 aastase vangistusega,
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastane vangistus,
lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 13.04.2005 Arko Aria tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuulise vangistusega,
APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: A.Aria kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist A.Aria süüdimõistmise ja karistamise osas ning uue otsusega A.Aria õigeksmõistmist A.Aria ei ole ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, on andnud aktsepteeritavaid ütlusi. Kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ei saa nõustuda maakohtu poolt sedastatuga, et A.Ariale esitatud süüdistust ei peaks seadusest tulenevas korras tõendama. Narkootilise aine puutumusena ei saa kriminaalõiguslikus tähenduses käsitada A.Aria ja kaaskohtuluase kooselu ja ühise elukoha omamist. Kohus on lugenud motiveerimatult tõendatuks kogu esitatud süüdistuse mahu, mis on enamuses tingitud ekspertiisidega tuvastatud A.Arialt pärineva bilooogilise materjali jälgede võimalikust olemasolust süüdistatavate elukohas. Oleks tulnud välja selgitada kas on 2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 märts 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-05-712 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Külli Väina Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22 märts 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Dina Talivere süüdistuses
lg 2 p 1,2 ja § 347 lg 122 lg 3 järgi ja Arko Aria süüdistuses
lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31 jaanuari 2006 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Dina Talivere ja kaitsja Jaan Tedder Prokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatavad Dina Talivere, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 13.04.2005, Arko Aria, varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 13.04.2005 Kaitsjad Vandeadvokaadid Riine Lumiste ja Jaan Tedder RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 31 jaanuari 2006 kohtuotsus asitõendite: sõiduauto Opel Vectra reg. nr 559 AOC, sõidukivõtmete ja registreerimistunnistuse konfiskeerimise ja riigi omandisse kandmise osas. Uue otsusega: 1/ Asitõendid: sõiduauto Opel Vectra reg nr 559 AOC, mis asub Rahumäe 6 parklas, autovõtmed ja sõiduauto registreerimistunnistus tagastada Arko Ariale 1
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.