järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav M a r g u s OJA - isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxx; töötab ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vabanes viimase vangistuse kandmiselt 15.07.2004.a.; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, trahvid tasumata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaadi abi Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M a r g u s OJA
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu 20 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 10 päeva vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 200 tundi üldkasulikku tööd.
ÜKT tegemise ajal on M. Oja allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta Margus Ojalt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks 2. Välja mõista M. Ojalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. M. Oja isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 10.08.2004.a. karistati rahatrahviga 10 200 krooni, taas 06.09.2004.a. kella 01.15 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 21011 registrimärgiga 958 ACP; samuti tema 29.09.2004.a. kella 23.40 ajal Keila linas Paldiski maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 2101 registrimärgiga 998 MAD. Sellega pani M. Oja toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav M. Oja tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et M. Oja süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - Põhja Politseiprefektuuri otsusega 10.08.04.a., mille kohaselt karistati M. Oja rahatrahviga joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 18.07.04.a. ( tl. 11); -väärteoprotokolliga 06.09.2004.a. (tl.12) ja väärteoprotokolliga 29.09.2004.a. (tl.16), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised; -protokollidega alkoholijoobe tuvastamisest, kus on fikseeritud ka mõõteriista näidud vastavalt 0,68 mg/l ja 0,84 mg/l (tl. 13 ja 18) ning kus M. Oja on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - väljavõttega liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.24) ja karistusregistrist (tl. 25 - 27); - kahtlustatava M. Oja enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 14, 20-21). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M. Oja süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus M. Oja süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et M. Oja pole võimalik karistada rahalise karistusega. Erinevate väärtegude eest on teda korduvalt karistatud rahatrahviga, need on tasumata ning selleliigiline karistus pole olnud küllaldane, et ära hoida uue süüteo toimepanemist. Samuti tuleb tal tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks karistada M. Oja vangistusega. Kuna teo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 1,5 aastat ning uut samaliigilist tegu ta toime pannud ei ole, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks asendada mõistetav vangistust üldkasuliku tööga. Sellise taotluse esitas süüdistatav kohtueelses menetluses ning kirjaliku nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta ka kohtuistungil. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb M. Ojalt ära võtta vähemalt 1 aastaks (mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra). KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.