lg.2 p.7 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga (karistusest oli kantud 21 päeva) Aivar Väinsalu, ik xxxxxxxxxxx, eestlane, Eesti kodanik keskharidusega, eluk.xxxxxxxxxxx (või xxxxxxxxxxx elukaaslane), FIE, varem kohtulikult karistatud: 1. 19.05.1999.a. KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vangistusega 1.aasta katseajaga 1 aasta; 2. 03.05.2005.a.
lg.2 p.4-25 lg.2 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3. 31.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg.2 p.4 – 25 lg.2 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva, mida suurendati eelmise karistuse võrra, liitkaristus 4 kuud 10 päeva, mida ei ole asunud kandma Süüdistus Kristo Piiritsat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi 02.08.2005.a. kella 20.00 ajal tungis vale võtmega ukse avamise teel sisse Harjumaal Nissi vallas Riisipere alevikus Nissi tee 69 asuvasse OÜ-le Nissi Puit kuuluvasse tootmishoone mahutiruumi, kust varastas 100 liitrit diiselkütust, tekitades OÜ-le Nissi Puit varalise kahju 1300.-krooni. Samuti tema 09.08.2005.a. kella 20.00 ajal varastas Tallinnas Pärnu mnt.238 asuva kaupluse Järve Selver müügisaalist AS-le A-Selver kuluva kasti õlut Saku Original 24x0,33 liitrit maksumusega 181.-krooni. Samuti tema 28.03.2006.a. kella 20.01-20.04 ajal Harjumaal Saue vallas Laagris Pärnu mnt 558A asuvas ETK Laagri Maksimarketis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ühe pudeli likööri Maasika maksumusega 51.90 krooni ja ühe pudeli viskit Grants 135.-, kokku kaupa summas 186.90 krooni. Samuti tema 29.03.2006.a. ajavahemikul kell 19.05-19.07 Harjumaal Saue vallas Laagris Pärnu mnt 558A asuvas ETK Laagri Maksimarketis pani toime tahtliku teo, mis mis oli suunatud vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemisele võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes ühe 2 pudeli Threecastles Gin’i maksumusega 115.-krooni ja kaks pudelit viskit Grants 270.-, kokku kaupa 395.-krooni väärtuses ning püüdis kauplusest kauba eest maksmata väljuda, kuid süütegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellise tegevusega pani Kristo Piirits toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega, so
Aivar Väinsalut süüdistatakse selles, et 28.03.2006.a. õhtul peale kella 20.04 Harjumaal Saue vallas Laagris Kuuse 27-2 korteris omandas teadvalt Kristo Piiritsalt ja viimase poolt 28.03.2006.a. ajavahemikus kella 20.01 ajal Maksimarketist võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastatud ühe pudeli likööri Maasika maksumusega 51.90 krooni ja ühe pudeli viskit Grants maksumusega 135.-krooni, selle ärajoomise teel. Sellega pani Aivar Väinsalu toime kuriteo tulemusena saadud vara omandamise, so
Samuti Aivar Väinsalu isikuna, kes on varem toime pannud varguse 23.04.2006.a. kella 19.15 ajal Harjumaal Saue vallas Laagris Pärnu mnt 558A asuvas ETK Laagri Maksimarketis pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemisele - võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes ära ühe Singi Pizza maksumusega 16.55 krooni ning püüdis kauplusest kauba eest maksmata väljuda, kuid süütegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Aivar Väinsalu toime
lg.2 p.4 – 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil tunnistas Kristo Piirits end süüdi täielikult. Aivar Väinsalu tunnistas varguse katses end süüdi,
Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused
lg.1 järgi esitatud süüdistuses: Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et Aivar Väinsalu süü kuriteo tulemusena saadud vara omandamises ei ole ümberlükkamatult tõendatud. Süüdistatavate kokkulangevatest seletustest kohtuistungil nähtub, et 28.03.2006.a. tuli Piirits külla Väinsalu juurde, kaasas oli pudel viina. Kui nad viina ära tarbisid, läks Piirits poodi alkoholi juurdeostmise eesmärgil. Piirits tagasi tulles pani lauale Maasika likööri ja viski pudeli, millised ühiselt koos Väinsalu elukaaslasega ära tarbiti. K.Piiritsa kinnitusel ei teadnud Väinsalu, et alkohol oli varastatud. Eeluurimisel 20.04.2006.a. kahtlustatavana ülekuulamisel seletas K.Piirits, et „läks alkoholi varastama üksinda, sest Väinsalu ütles, et tema on seal poes juba tuntud kuju ja äratab personalis kahtlust ning vargus võib mitte õnnestuda…varastatud alkoholiga läksin tagasi Aivar Väinsalu juurde, kus jõime koos likööri ja viski ära. Ta teadis, et varastasin alkoholi“ (tl 30). Vastastamisel 21.04.2006.a. seletas K.Piirits, et „ütlesin Aivarile, et lähen käin Maksimarketis ära ja vaatan, kas mul õnnestub sealt viskit saada, st varastada. Sõna varastada ma välja ei öelnud, kuid Aivar sai aru, et lähen varastama, oleme eelnevalt Aivariga Laagri Maksimarketist varguste toimepanemistest arutanud…“. A.Väinsalu kinnitas Piiritsa sõnu: „Ta tõesti ütles mulle 28.03.2006.a. peale seda kui olime viina ära joonud, et läheb Laagri Maksimarketisse ja vaatab, kas tal õnnestub sealt jooki (alkoholi) saada. Ta ei öelnud mulle, et tal raha pole, raha ta minu käest ei küsinud. Mina ei saanud aru, et ta läheb sealt alkoholi varastama… Ma ei teadnud, et joon 3 varastatud alkoholi. Eeldasin, et ta on need ostnud… Tiina Buddel võib kinnitada, et me ei teadnud, et joome K.Piiritsa poolt varastatud alkoholi“ (tl 35). Tunnistaja Tiina Buddeli ütlustest nähtub, et ta elab Väinsaluga koos 2001.aastast, ühel märtsikuu päeval tuli neile külla Kristo Piirits, kel kaasas oli pudel viina. Aivar ja Kristo jõid viina ära ja Kristo ütles, et läheb tood alkoholi juurde. Tagasi tulles oli tal kaasas maasikaliköör ja viski. Varastamisest ta ei teadnud midagi. Kohtu arvates esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et Aivar Väinsalu oleks omandanud teadvalt kuriteoga saadud vara: Väinsalu, eitades süüd, kinnitas vastastamisel Piiritsa neid sõnu, millistega väidetavalt on Väinsalu süü tõendatud. Seega on tegemist olukorraga, kus süüdistatavad omistavad sõnadele erineva tähenduse. Piirits ei ole sõnaselgelt väljendanud ega teavitanud Väinsalut, et alkohol on varastatud ja ei ole vastastamisel või kohtuistungil kinnitanud, et Väinsalu teadis alkoholi päritolu. Ainuüksi Piiritsa eeluurimisel antud seletusega, et Väinsalu sai aru, et ta läheb varastama ei saa lugeda tõendatuks Väinsalu süüd kuriteoga saadud vara omandamises. Teisi tõendeid, mis kinnitaksid Väinsalu teadmist alkoholi päritolu kohta ei ole kogutud ega esitatud. Sellel päeval tõi Piirits kaasa pudeli viina, mis oli ostetud. Kui Piirits läks alkoholi ostma, ei pidanud Väinsalu kuritegelikult eeldama, et Piirits läheb varastama. Ka Väinsalu elukaaslane ei teadnud, et maasikaliköör oli varastatud. Kuivõrd Väinsalu süü ümberlükkamatult tõendatud ei ole, tuleb ta
lg.1 järgi õigeks mõista.
järgi esitatud süüdistuses: A.Väinsalu süü varguse katses on tõendatud avaldusega nr.33 seoses õigusrikkumisega, mille kohaselt 23.04.2006.a. Aivar Väinsalu läbis kassa maksmata kaubaga väärtuses 16.55 krooni, singipitsa on tagastatud kauplusele (tl 42-43). Tunnistaja Ilona Teidla (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et kaamerate vahendusel märkas ta, kuidas meesterahvas saialetist võttis ja pani kotti singipitsa, mille eest kassas ei tasunud (tl 44). Seega kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja turvatöötaja ütlustega, millistega ühtib süüdistatava seletus, on tuvastatud, et A.Väinsalu võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Tegu – kauplusele kuuluva vara äravõtmise katse on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav, tema tegu sisaldab
lg.2 – 199 lg.2 p.4 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest Aivar Väinsalu on isik, kes on varem toime pannud vargusi. Süüdistatava Väinsalu tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Piiritsa süü alkoholi varguses 29.03.2006.a. on tõendatud avaldusega nr.23 seoses õiguserikkumisega (tl 3,4), mille kohaselt K.Piirits lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, kinnipeetu juurest leiti kolm pudelit alkoholi. Tunnistaja Marko Vaiksalu (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et ta märkas kaamerate vahendusel müügisaalis meesterahvast, kes võttis alkoholi osakonnast alkoholi pudeli riiulilt ja pani selle põue, tegi veel paar tiiru saalis ja suundus kassasse, kus tasus ainult tulemasina eest. Pärast kassat oli ta kinni peetud turvatöötaja Elmar Aru poolt. Meesterahva kotist leiti kolm pudelit alkoholi, kaup tagastatud kauplusele rikkumata (tl 5-6). Tunnistaja Elmar Aru ütlustest nähtub, et turvakaameraid vaadates märkas ta, kuidas üks noormees kahtlaselt käitus, pani pudeli põue, ostukorvi ei olnud. Seljakotist leiti kolm pudelit alkoholi. 4 Asitõendina on vaadeldud turvakaamera salvestust (tl 27). Seega on kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja turvatöötajate üksikasjalike ütlustega tuvastatud, et K.Piirits võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Seljakotis olnud kaup tagastati kauplusele. Tegu – kauplusele kuuluva vara äravõtmise katse on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav. Tema tegu sisaldab
lg.2 – 199 lg.2 p.4 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest K.Piirits on isik, kes on varem toime pannud vargusi ja ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas teo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Piiritsa süü alkoholi varguses 28.03.2006.a. on tõendatud puhtsüdamliku ülestunnistusega ja ütluste olustikuga seostamise protokolliga, mille kohaselt 20.04.2006.a. näitas Piirits ette Laagri Maksimarketis alkoholi osakonnas keskmise riiuli, kust võttis Maasika likööri ja pani selle põue ning tagumise nurgariiuli, kust ta võttis pudeli viskit Grants ja seljakotti pani ning seejärel väljus esimesest kassast kauba eest tasumata (tl 20, 23-24). Avaldus nr.32 seoses 28.03.2006.a. toimepandud õigusrikkumisega esitati 20.04.2006.a., kahju 186.90 krooni (tl 25,26). Asitõendina on vaadeldud cd salvestust, millest on näha, et 28.03.2006.a. kell 20.02 mees paneb keskmise riiuli taga enda käe põue; seejärel kell 20.03 paneb mees tagumise nurgariiuli alt kolmandalt riiulilt pudeli seljakotti ja lahkub osakonnast. Samuti on vaadeldud salvestust 29.03.2006.a. (tl 27). Seega on kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja ütluste olustikuga seostamise protokolliga, samuti turvakaamera salvestusega tuvastatud, et K.Piirits võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Tegu – kauplusele kuuluva vara äravõtmine on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav, tema tegu sisaldab
lg.2 p.4 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest K.Piirits on isik, kes on varem toime pannud vargusi. Piiritsa süü diiselkütuse varguses on tõendatud Nissi Puit OÜ avaldusega (tl 3), suulise kuriteoteate protokolliga, mille kohaselt 03.08.2005.a. kontrollis Lembit Kedelauk Nissi tee 69 hoones asuvat kütusemahutit ning avastas, et mahuti ümbrus on kütusest määrdunud, mahutist on varastatud ca 100l diislikütust. Mahuti ruumi tungiti sisse võtmega luku avamise teel (tl 4). Sündmuskohta on vaadeldud 09.09.2005.a. (tl 16). Tunnistaja Lembit Kedelauki ütlustest nähtub, et 02.08.2005.a. nägi ta, kuidas Nissi tee 69 asuva hoone kõrval asuvast jäätmaast jooksid üle K.Piirits ühe ja sigalas töötav mees – kahe kanistriga. Järgmisel päeval avastas ta kütuse kadumise. K.Piirits oli varem töötanud Riisipere Puutööstuses ja pärast töölt lahkumist jättis võtme paariks päevaks enda kätte (tl 8). Tunnistaja Sven Leberti ütlustest nähtub, et suvel pakkus Kristo Piirits kütust müügiks, ta ostis umbes 70l (tl 31). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis S.Lebert ära K.Piiritsa, kelle käest ostis kütust (tl 24-26). Seega kokkulangevate tõenditega - osaühingu avaldusega ja tunnistaja Kedelauki ütlustega ning isiku äratundmiseks esitamise protokolliga on tuvastatud, et K.Piirits võttis mahutist kütust, mis kuulus osaühingule. Tuvastatu haakub Piiritsa seletusega. Tegu – osaühingule kuuluva vara äravõtmine on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav, tema tegu sisaldab
lg.2 p.4,8 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest K.Piirits on isik, kes on varem toime pannud vargusi ja see oli toimepandud sissetungimisega – pääsemiseks kütuse mahuti juurde avas Piirits ukse. 5 Piiritsa süü varguses kauplusest Järve Selver on tõendatud avaldusega, et 09.08.2005.a. kell 20.00 väljus Kristo Piirits müügisaalist kaubaga (kast õlut) väärtuses 181.-krooni, jättes selle eest tasumata (tl 53-55). Asitõendi vaatlusprotokollist (13 pilti) nähtub, et 09.08.2005.a. kell on salvestatud liikuva mehe tegevus Järve Selveris: isik võtab õllekasti õlleletist ja kõnnib minema (tl 60-74). Tunnistaja Maksim Litšmani (turvatöötaja) ütlustest nähtub, et 09.08.2005.a. töötades teisel korrusel valvekeskuses ta nägi juhuslikult ühest kaamerast, et poest tulid välja kolm meesterahvast, ühel käes – kast õlut Saku Originaal ja järsku panid nad jooksu. Ta otsustas vaadata salvestusi, et kindlaks teha, mida need mehed poes tegid: kaks meest seisid kassade juures; valge kapuutsiga teksajopes isik läks ostusaali ja väljus kassadest õllekastiga tasumata selle eest. Samal päeval kell 22.00 oli see isik tabatud nagu kaasosaleja, teised kaks meest vedasid välja kaks kasti õlut, kuid jäid püüdmata. Selle isiku nimi oli Kristo Piirits ja viimane tunnistas, et varastas poest kasti õlut kell 20.00 (tl 75-76). Seega on kokkulangevate tõenditega - kaupluse avaldusega ja turvatöötaja üksikasjalike ütlustega tuvastatud, et K.Piirits võttis kauplusest kauba ning läbis kassa kauba eest tasumata. Tegu – võõra vara äravõtmine on aset leidnud, selle teo on toime pannud süüdistatav, tema tegu sisaldab
lg.2 p.4 kirjeldatud kuriteokoosseisu, sest K.Piirits on isik, kes on varem toime pannud vargusi. Süüdistatava K.Piiritsa tegevuse – kahe varguse katse ja kahe varguse katse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Kokkuvõttes on Kristo Piiritsa tegevus kvalifitseeritav
lg.2 p.4,8 järgi, sest katsed ei vaja eraldi kvalifitseerimist, Piirits tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagid – OÜ Nissi Puit, Maksimarketi ja Järve Selveri poolt esitatud hagid (varastatu maksumus) tuleb rahuldada. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjoluks mõlema süüdistatava suhtes on puhtsüdamlik kahetsus
Kohus leiab, et süüdistatavat Kristo Piiritsat on võimalik karistada alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud vangistuse määr. Kristo Piirits pani uued kuriteod toime katseaja kestel, kusjuures katseaeg oli talle määratud röövimise toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtub, et K.Piirits on süstemaatiline õiguskorra rikkuja: aastatel 2001-2005 on ta toime pannud 17 väärtegu (tl 112-113), põhiline osa millistest on seotud alkoholiga. Samuti Piiritsa enda seletusest nähtub, et kauplustest alkoholi vargus on talle harrastuseks ja on muutunud harjumuseks (tl 94). Kohus asub seisukohale, et sellistel asjaoludel on K.Piiritsale karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Käesoleva otsusega mõistab kohus karistuse kahe varguse ja kahe varguse katse eest. Kuivõrd 06.01.2006.a. otsusega vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et Piirits ei pane toime uusi kuritegusid, siis tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kandmata karistuse võrra ja mõista K.Piiritsale liitkaristus. 6 Aivar Väinsalu on oma tegu kahetsenud. Tegemist on ühe varguse katse episoodiga. Põhjendatud on prokuröri taotlus karistuseks Väinsalule mõista vangistus, teiseliigilise – rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekohane, sest korrapärane sissetulek Väinsalul puudub (tl 97). Kohtu arvates, kuriteo raskusastet arvestades, võib karistuseks mõista vangistuse alammäära lähedases suuruses. Olles 03.05.2005.a. otsusega karistatud vangistusega, mida tingimuslikult ei pööratud täitmisele 18-kuulise katseaja kestel (katseaja lõpp on 03.11.2006.a.), pani Väinsalu toime uue kuriteo, mille eest 31.03.2006.a. otsusega karistuseks mõisteti vangistus ning liideti 03.05.2005.a. otsusega mõistetud karistust. Kuid seda karistust ei ole Väinsalu asunud kandma, kuigi oleks pidanud vanglasse ilmuma 10.05.2006.a. Enne vanglasse ilmumist pani Väinsalu 23.aprillil toime uue kuriteo. Seega pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, pani A.Väinsalu toime uue kuriteo ning
lg.2 alusel tuleb suurendada temale mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kristo Piirits
MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Kristo Piirits’ale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 (kaheksa) kuud.
otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 aasta 5 kuu 9 päeva võrra ning liitkaristuseks Kristo Piirits’ale mõista vangistus 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida tõkendiks vahistamine ja vahistada Kristo Piirits kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev.
Süüdi tunnistada Aivar Väinsalu
MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Aivar Väinsalu’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 30 (kolmkümmend) päeva.
otsusega mõistetud kandmata karistuse 4 kuu 10 päeva võrra ning liitkaristuseks Aivar Väinsalu’ale mõista vangistus 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida tõkendiks vahistamine ja vahistada Aivar Väinsalu kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev. Asitõendid – CD plaadid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kristo Piirits’alt: Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (arve 10002019199000 Ühispangas) kasuks 186.90 (ükssada kaheksakümmend kuus ja 90s) krooni; 7 A-Selver AS kasuks 181.- (ükssada kaheksakümmend üks) krooni; Nissi Puit OÜ kasuks 1300.- (üks tuhat kolmsada) krooni; riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 920.40 (üheksasada kakskümmend ja 40s) krooni. Välja mõista Aivar Väinsalu’lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 4500.(neli tuhat viissada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 920.40 (üheksasada kakskümmend ja 40s) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 24.mail 2006.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.