lg-s 5 sätestatakse, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, siis pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse
lg 2 reeglite kohaselt.
lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osutanud, et tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-26-96 ja otsus nr. 3-1-1-96-03). Eeltoodust lähtuvalt ei ole apellandi taotlus tema tingimisi karistusest vabastamiseks kooskõlas seadusega ega kuulu seetõttu rahuldamisele. 2. Kaitsja taotlus M.J mõistetud vangistuse tähtaja lühendamiseks rahuldamisele ei kuulu. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid ega arvestanud süüdistatava poolt viimases sõnas väljendatud kahetsust. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et isiku suhtes, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid ja seda ka katseajal, on alust seada kahtluse alla tema kahetsuse siirus ning mis omakorda annab kohtule aluse sellega mitte arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikuga. Kohus oli õigustatud arvestama, et M.J on varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikuks, keda on varem juba karistatud vangistusega, kusjuures uued kuriteod olid toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Tema suhtes kõige raskema karistusliigi kohaldamine ega ka tema tingimisi karistusest vabastamine, ei ole mõjutanud teda asuma õiguskuulekale teele, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt näitab süüdlase negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust.. Maakohus on karistanud M.J 5 kuulise vangistusega, mis on ligilähedane seaduses ettenähtud vangistuse minimaalsele tähtajale. Apellatsioonis viidatud asjaolu, et tütrel on terviseprobleemid ja ta vajab tema toetust ei ole asjaolud, mis annaksid ringkonnakohtule antud juhul seadusliku aluse mõistetud karistuse lühendamiseks. Vastavalt esitatud õienditele olid tütrel terviseprobleemid juba 2005 aasta lõpust, kuid selline fakt ei takistanud süüdistatavat toime panemast uusi kuritegusid. Eeltoodu alusel ja juhuindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 aprilli 2006 otsuse M J süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus tunnistas M.J süüdi selle eest, et ta 25.01.2006 aastal kella 17.15 ajal Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas Prisma peremarketi kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 4178.57 krooni, läbis kassarivi kauba eest maksmata, kuid peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni, samuti selle eest, et ta 14.02.2006 kella 16.45 paiku Tallinnas Mustakivi 13 asuvas Lasnamäe keskuses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Rimi Eesti Food kauplusest kaupa kogumaksumuses 4640.28 , läbis kassa kauba eest tasumata, kuid peeti kauplusest väljunult kinni. Harju Maakohus tunnistas M.J süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendas karistust Tallinna Linnakohtu 25.07.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 11 kuud ja 10 päeva vangistust. APELLATSIOONI SISU RINGKONNAKOHTUS: JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD M.J oma apellatsioonis märgib, et ta on 44 aastane abielus naisterahvas, elab koos tütrega, omab kindlat elukohta. Viimasel ajal ei ole ta ametlikult töötanud, kuid omab keskeriharidust, seetõttu ei valmista talle töökoha leidmine raskusi. Ta on ennast süüdi tunnistanud ja aru saanud teo õigusvastasusest, pani toime rumaluse, mille tõttu võib ta elu puruneda. Tütrel on üksi eluga raske toime tulla kuna tal on tervisprobleemid ja hiljaaegu elas üle operatsiooni. Seetõttu palub teda osaliselt karistusest tingimisi vabastada. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles tema osalist tingimisi vabastamist. Kaitsja toetas apellatsiooni, kuid leidis, et kuna seadus ei luba M.J tingimisi karistusest vabastada palus lühendada mõistetud karistust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1. Apellandi taotlus tema osaliseks tingimisi karistusest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Tuvastamist on leidnud, et 25 juulil 2005 aastal tunnistati M.J Tallinna linnakohtu otsusega süüdi ja karistati 1 aastase vangistusega, kuna tegemist oli lühimenetlusega vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Tema suhtes kohaldati
Vaidlustatud kuriteod pani süüdistatav toime 26.01.2006 ja 14.02.2006, seega mõlemad kuriteod pani toime katseaja kestel. 2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 juuni 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3042 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12 juunil 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi M J süüdistuses
lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27 aprilli 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M J Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav M J, varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 14.02.2006 aastast. Kaitsja Vanedadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27 aprilli 2006 otsus M J süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 15 juuni 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 15.06. 2006. 1
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.