← Eesti

1-06-233\5

1-06-233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 14. juuni 2006.a Tallinn 1-06-233 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Tõlk

§ 199lg 2 p 4,7,8 Kriminaalasi järgi Pärnu Maakohtu 11.

aprilli 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav Mihkel Rammo Apellatsiooni esitaja Prokurör Sirje Hunt Mihkel Rammo Süüdistatav Helen Tomberg Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu

  1. aprilli 2006.a otsus Mihkel Rammo suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. juunil 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Pärnu Maakohtu
  4. aprilli 2006.a otsusega mõisteti M. Rammo süüdi

§ 199lg 2 p 4,7,8 ja karistati 1 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele Pärnu Maakohtu 6.

septembri 2004.a otsuse järgi mõistetud kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud ajavahemik 21.-22. mai 2005.a, s.o. 2 päeva karistuse kandmise aja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks 1

(3)karistuseks loeti 2 aastat 7 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse täitmisele pööramise päev.
  1. M. Rammo mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna pani isikute grupiga ajavahemikul
  2. augustist 2004.a kuni
  3. jaanuarini 2005.a uuesti toime viis vargust, tungides sisse elamutesse, kuuridesse ja sõidukitesse, kust varastasid mitmesuguseid esemeid kokku ca 30 tuhande krooni väärtuses.
  4. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav M. Rammo kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, sest peab mõistetud karistust liiga karmiks. Apellatsiooni motiivide kohaselt on tal olemas elu- ja töökoht. Ta on asunud hüvitama talle määratud trahve. Vangistuse tingimustes ei ole tal võimalik trahvide hüvitamist jätkata. Seepärast palub ta asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Kui seadus seda ei võimalda, siis palub ta lühendada talle mõistetud karistusaja pikkust nii palju kui võimalik.
  5. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav M. Rammo toetas esitatud apellatsiooni osas, mis käsitles vangistusaja pikkuse lühendamist. Taotlusest asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga süüdistatav loobus. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust karistusaja lühendamiseks. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et apellatsiooni väited ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele. 5.1 M. Rammole karistust mõistes on maakohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Pärnu Maakohus oleks M. Rammole karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist.

§ 199lg 2 näeb ette karistusena kuni viieaastase vangistuse.

M. Rammot karistati üheaastase vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kuna asja arutati lühimenetluses, siis vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. M. Rammo pani kuriteod toime katseajal, siis on kohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult

§ 65lg 2 sätteid ja liitnud mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 6.

septembri 2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. 5.2 Kohtukolleegium nõustus apellatsioonikohtu istungil kaitsja poolt väljendatud seisukohaga, et kriminaaltoimikus puudub Pärnu Maakohtu 6. septembri 2004.a kohtuotsuse koopia.

§ 65

lg 2 alusel mitme kohtuotsuse järgi liitkaristust mõistes peab kriminaaltoimikus olema varasema kohtuotsuse koopia. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 28. mai 1986.a otsuses nr 3-1-1-62-96 M. M. süüdistusasjas märkinud, et nii karistatuse õiend kui süüdistatava sellekohased ütlused varasemat kohtuotsuse koopiat ei asenda. Varasema kohtuotsuse puudumisel tuleb ringkonnakohtul see puudus ise kõrvaldada ja see välja nõuda (RT III 1996, 19, 263). Ringkonnakohus kõrvaldaski apellatsioonikohtu istungil selle 2

(3)kriminaalmenetlusõigusliku minetuse ning lisas kriminaaltoimikusse Pärnu Maakohtu
  1. septembri 2004.a otsuse koopia. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu
  2. aprilli 2006.a otsus M. Rammo suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.