← Eesti

1-06-4897\6

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-4897

(04231400787)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. juunil 2006.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Tiiu Rõõm Eva Rivis Kriminaalasi Dmitri T’i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav D.T, kodakondsus määratlemata, 7.kl.haridusega, emakeel –vene keel, töötab mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6 korral, tõkend –pole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada D.T KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas:
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata D.T katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.T’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Tõkend –pole kohaldatud. Välja mõista D.T’ilt riigituludese sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasud summas 1368,80 krooni; Menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasud) kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
  7. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK D.T on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles 22.08.2002.a. karistatud HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6000,- krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades kehtivat karistatust, taas 01.08.2004.a. kella 03.40 ajal juhtis Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt-l mootorsõidukit Nissan Primera reg.märgiga 584 VVV, olles joobeseisundis. Samuti tema, olles 22.08.2002.a. karistatud HÕS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 6000,-krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, 01.10.2005.a. kella 11.30 ajal olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas, Kivila tn-l mootorsõidukit Renault25 reg.märgiga 133 AMX. Seega D.T pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi , so. olles varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtuistungil kinnitas D.T, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et D.T’i süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud : -joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3362/517 21.07.2002.a. (t.l. 3); -haldusõiguserikkumise protokolliga AB 469581 21.07.2002.a. (t.l. 4); -otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 2310,02,048823 22.08.2002.a. (t.l. 2); -protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 01.08.2004.a. (t.l. 8); -väärteoprotokolliga AB 703935 01.08.2004.a. (t.l. 9); -tunnistaja Aleksandr Rjakini ütlustega (t.l. 51-53); -kahtlustatava D.Ti ütlustega (t.l. 30-31, 50, 54-55 ), -protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 01.10.2005.a. (t.l. 45); -väärteoprotokolliga AB 785381 01.10.2005.a. (t.l. 46); asub seisukohale, et D.T’i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik D.T’i isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. D.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6 korral, oma süüd tunnistab, kahetseb. Temale varem määratud rahatrahvid on tasumata, kuigi ta mitteametlikult töötab ehitusel, seega omab sissetulekut. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et D.T’ile tuleb karistuseks määrata mitte rahalise karistuse, mis paneks tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda, vaid karistuseks tuleb määrata lühiajalist vangistust KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuid D.Til on kindel elukoht olemas, ta töötab, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, on võimalik anda talle veel ühe võimaluse ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.