1-06-6976\1

(06231400351)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.T süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav S.T Ik: venelane, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: FIE ehitaja, Varasem karistatus:

1. 11.01.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga
2. 28.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi 3 kuuline vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
3. S.T süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 420 (nelisada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
6. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1400 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.Ti suhtes lisakaristust, võttes S.Tilt ära
12. mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 2 (kaks) kuud. S.Tilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. S.Tilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 637 (kuussada kolmkümmend seitse) krooni ja 20 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
14. S.Tilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
15. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
16. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.Tit süüdistatakse selles, et tema olles 26.03.2005 karistatud Liiklusseaduse § 7419, 7417, 7431 alusel rahatrahviga kokku 27 600 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja teiste liiklusalaste väärtegude eest 21.12 2003, uuesti kehtiva karistuse ajal, so 19.03.2006 kella 18.13 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Sõpruse pst maja nr 249 juures mootorsõidukit Audi 100 riikliku registreerimismärgiga 101 MFM. Seega S.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavalt selgitas, et tegelikult parkis ta auto ümber teise kohta poe juures pärast seda kui autost oli väljunud naisterahvas koos magava sülelapsega ja auto takistas teiste sõidukite liiklemist. Sinna sõitis autoga naisterahvas. Seoses tööga on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, sest ta on nii töödejuhataja kui ka varustaja ning objektid on üle vabariigi. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 26.03.2005 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,04,014669, millest nähtuvalt karistati S.Tit 21.12.2003 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 7419, 7417, 7431 alusel rahatrahviga kokku 27 600 krooni. ( (t/l 5-6) 19.03.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 811064, millest nähtuvalt S.T juhtis 19.03.2006 kella 18.13 ajal Sõpruse pst 249 maja juures Tallinnas mootorsõidukit Audi 100 Avant, olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kui juhtimisõigus on karistusena peatatud. (t/l 10) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1031/333 nähtuvalt tuvastati 19.03.2006 kell 18.45 Wismari Haiglasse toimetatud S.Til alkoholijoove 2,18‰. (t/l 12) 19.03.2006 koostatud menetlusaluse isiku S.Ti ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et sünnipäeval jõi viina. Pärast seda läks poodi õlle järele. (t/l 13) 19.03.2006 koostatud tunnistaja T.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 19.03.2006 kella 18.00 ajal juhtimiskeskuselt teate, et Sõpruse 227 maja juures seisab sõiduauto Audi registreerimismärgiga 101 MFM ja selle juht on alkoholijoobes. Märkas sõidukit liikumas Sõpruse pst-l suunaga Tammsaare poole. Sõiduk peeti kinni Sõpruse 249 maja juures ja sõidukit juhtis S.T. Dokumentide kontrollimisel selgus, et juhi juhtimisõigus on peatatud. Kutsusid juhi autosse ja oli tunda alkoholi lõhna. Kutsuti välja liikluspatrull. (t/l 15-16) 17.04.2006 koostatud kahtlustatava S.Ti ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. Karistusest oli teadlik, rahatrahvi tasus ära 26.01.
17. 19.03.2006 kella 18 paiku juhtis autot kaupluse Konsum kõrval. Enne seda tarvitas alkoholi, oli ekspertiisi tulemusega nõus. Naise vend viis auto ära. On lahutatud ja ülalpidamisel 5 aastane poeg. (t/l 18-21) Kohtuistungil esitatud brigaadi liikmete taotlus mõista S.Tile kergem karistus. Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et S.T on registreeritud maksukohuslaste registris ehitus-, remondi-, ja plekksepatööde osas, samuti veoteenuse osutajana. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud S.Ti süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, tunnistaja T.T ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava S.Ti süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.Tit varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on S.Ti käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadsete liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest kahel korral. Viimaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahv on tasutud 2006 aasta jaanuaris. Vaatamata asjaolule, et kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval oluline sissetulek, on süüdistatav ülekuulamisprotokollis taotlenud rahalise karistuse määramist, mida kordas ka kohtuistungil, teatades, et sissetulekuks on 15 000 kuni 20 000 krooni kuus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat on varem kahel korral karistatud isiku vabadust piirava karistusega ja see on täitmisele pööramata jäetud ning väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, millised on tasutud, siis asub kohus seisukohale, et selgi korral võib süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Peale selle oli süüdistataval tuvastatud ka keskmine joove. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõiguse olemasolu seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava sõnade kohaselt proovis ta sõidukit vaid ära parkida teisele poole kauplust. Sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse miinimumi lähedasena. Märt Toming kohtunik