← Eesti

1-05-1365\6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1365 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.aprilli 2006.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav V. G., ik xxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, põhiharidus, kindla töökohata, elukoht: xxxxxxxxx Tallinn, varem kohtu poolt karistatud: 1 ) 12.

  1. a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga
  2. ) 12.04.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 2 kuu vabadusekaotusega, mille kandmisest vabanes 18.01.2002.a tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 kuud ja 18 päeva, karistus kustumata, kinni peetud 18.juuli 2005.a. RESOLUTSIOON V. G. apellatsioon Harju Maakohtu
  3. aprilli 2006.a otsusele jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatud kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik V. G. tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 2 aasta vangistusega KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati V. G.le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta ja 4 kuud, karistuse aja algusega 18.07.2005.a V. G. mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi selles, et ta olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani ajavahemikul
  4. veebruar 2005.a kuni
  5. aprill 2005.a toime viiel korral sissemurdmisi Tallinnas alljärgnevalt :
  6. kuni
  7. veebruaril 2005.a tungis garaažiukse kaudu Vabaduse pst. xx asuvasse eramajja, kust varastas T. R. vara kokku 48 160 krooni väärtuses;
  8. veebruaril 2005.a. tungis lukustamata ukse kaudu Tallinnas Varbola xx asuvasse eramajja, kust varastas P. V. vara kokku 2 500 krooni väärtuses;
  9. veebruaril 2005.a tungis akna kaudu Tallinnas, Põllu t. xx asuvasse eramajja, kust varastas N. R. vara kokku 1 780 krooni väärtuses;
  10. aprillil
  11. a tungis Vabaduse pst. xx a asuva eramaja territooriumil sauna ja varastas muruniiduki jm R. M.le kuuluvat vara kokku 3 600 krooni väärtuses;
  12. kuni
  13. aprillil 2005.a tungis Silikaltsiidi xx asuva K. OÜ kabinetti, kust varastas vara kokku 13 000 krooni väärtuses. Apellatsiooni sisu.
  14. Esitatud apellatsioonis palub V. G. tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas,kuna leiab, et talle lõplikuks ärakandmiseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 4 kuud on liialt range. Apellant palub mõista talle uus leebem karistus põhjusel, et vaatamata sellele, et kohus arvestas tema puhtsüdamlikku kahetsust, jättis kohus arvestamata tema puhtsüdmliku ülestunnistuse ja abi uurimisele. Need avaldused ei olnud tehtud sunni tõttu vaid tulid südamest. Tema kuriteod olid pandud toime rasketel isiklikel põhjustel, s.o. narkosõltuvusest. Ringkonnakohtu seisukoht
  15. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 3.
  16. Süüasja materjalide kohaselt mõistis maakohus varem kahel korra kohtu poolt karistatud V. G. süüdi viies sissemurdmise episoodis eramajadesse, kõrvalhoonesse ja büroo ruumidesse. Tema poolt vargustega tekitatud kahju suurus ulatub 69 000 kroonini. Maakohus arvestas V. G. karistamisel KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi eelkõige tema süüd, lugedes karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, tuvastamata karistust raskendavaid asjaolusid. V. G.le mõisteti karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmäära, mida vähendati vastavalt lihtmenetluse sätetele ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks kujunes 1 aasta ja 4 kuud. Kohtukolleegium leiab, et apellandi taotlus arvestada tema karistust kergendavaks asjaoluks lisaks kohtu poolt arvestatud puhtsüdamlikule kahetsusele ka puhtsüdamlik ülestunnistus ja abi uurimisele, ei ole põhjendatud ega seaduslik. 3.
  17. Kohtukolleegium tähendab, et KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud süü ülestunnistamisele ilmumise sisuks on süüteo toime pannud isiku vabatahtlik, s.t. enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist. V. G. ei ilmunud kuriteo avaldusega nimetatud organitesse süü ülestunnistamiseks vaid hakkas toime pandud kuritegude kohta seletusi andma pärast enda kahtlustatavana kinnipidamist ja vahi alla võtmist. Ta tunnistas vargusi üles vastavalt uurimise edenemisele ja faktiliste asjaolude ilmnemisele ning kahetses tehtut. Neil asjaoludel ei ole alust lugeda tema seletuste kokkulangevust toimunu tehiludega kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 1 p. 3-s sätestatud süü ülestunnistamisele ilmumisena ja aktiivse kaasaaitamisena kuritegude avastamisel. Küll asus maakohus põhjendatud seisukohale, et V. G. karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus mõistis V. G.le seaduslikult motiveeritud karistuse, arvestades karistamise alusena tema süü ja KarS § 75 lg 1 p-3 ettenähtud kergendava asjaoluna - puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. G.le mõistetud karistus on vajalikult motiveeritud, põhjendatud ja seaduslik ning selle leebemaks muutmiseks puudub seaduslik alus.
  18. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et V. G. esitatud apellatsioon 20 aprilli 2006.a. Harju Maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ja juhindudes KrMS §-st 326 lg 2-st jätab selle läbivaatamata. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Jüri Paap

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.