Obsah (5)

§ 199§ 209§ 64§ 74§ 56

1-06-324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juunil 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-324 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikm

§ 199lg.2 p.4 ja § 209 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 7.

aprilli 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.K. Prokurör Egon Oja Süüdistatav A.K. ik. xxxxxxxxxxx, ei tööta, eluk. Tallinn, xxxxxxxxxxxx, varem kohtulikult karistatud 20.oktoobril 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.1 järgi rahalise karistusega 3000 kr.

, alates 15 novembrist 2005.a. viibib vahi all Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. aprilli 2006.a. otsus A.K. suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. juunil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. aprilli 2006.a. otsusega tunnistati A.K. süüdi:

§ 199lg.2 p.4 järgi ja karistati 2 a.

6 kuu vangistusega;

§ 209lg.2 p.1 järgi ja karistati 1 a.

vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 a. 6 kuud vangistust, mida, Kr

MS § 238 lg.2 järgi, vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 8 kuud vangistust.

§ 74

lg.1,2,3 alusel määrati koheselt täitmisele vangistus 9 kuud ja 11 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav A.K. 3 a. katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, täidab kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrolli nõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. A.K. tunnistati

§ 199lg.2 p.4 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 2005.a.

augustist kuni sama aasta 14. novembrini, Tallinna linna eri paigus, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 23 korral võttis erinevatelt kannatanutel ära vallasasju ja sularaha.

§ 209lg.2 p.1 järgi tunnistati A.K.

süüdi selles, et tema, ajavahemikul juunist- augustini 2005.a., Tallinna linna eri paigus, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise abil, 6 korral omastas erinevate kannatanute poolt talle üleantud sularaha. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav A.K. oma süüd inkrimineeritud kuritegudes ega neile maakohtu otsusega antud õiguslikku hinnangut, vaid ainuüksi temale mõistetud karistust. Apellant põhistuse kohaselt tuleks esimese astme kohtu otsust mõistetud karistuse osas muuta, kuna ta on end süüdi tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetseb kuritegude toimepanemist ning on nõus kannatanutele tekitatud kahju heastama. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.K. selgitas, et taotleb koheselt vangistuses kantava karistuse tähtaja vähendamist 8 kuule ja katseaja lühendamist 2 aastale. Vandeadvokaadist kaitsja L. Viil toetas süüdistatava taotlust koheselt ärakantava vangistuse pikkuse ja katseaja pikkuse lühendamise osas. Prokurör E. Oja vaidles apellatsioonile vastu. Prokuröri arvamuse kohaselt pole õige apellatsioonis esiletoodud, kuid maakohtu poolt karistuse mõistmisel juba arvestatud, asjaolude alusel karistuse muutmine ringkonnakohtus. Prokuröri hinnangul tuleks maakohtu otsusega mõistetud karistus jätta muutmata ning apellatsioon jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on veendunud, et karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse kõikki neid samu asjaolusid, millega süüdistatav A.K. motiveerib temale mõistetud karistuse muutmist. Esimese astme kohtu otsuse põhiosast nähtub, et karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud süüdistatava A.K. puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanutele tekitatud kahju heastamise soovi, süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise süü tunnistamist. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil pole selgunud ühetegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta või arvesse võtmata. Seetõttu nõustub ringkonnakohus prokuröri arvamusega selles, et karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaolude ringkonnakohtus teistkordne arvesse võtmine karistuse muutmise alusena ei ole põhjendatud ega kookõlas kohtupraktikaga. Süüdistatav A.K. pani lühikese ajavahemiku jooksul toime suure hulga sarnaseid kuritegusid, mis tõendab, et tegemist polnud asjaolude kokkulangemisest tingitud süüdekoosseisule vastava juhusliku käitumisaktiga, vaid püsiva, sihipärase ja teadliku ründega teiste isikute vara vastu. Ringkonnakohtu seisukohalt väljendab see asjaolu A.K. süü suurust, mis on õiglaselt leidnud kajastamist maakohtu poolt mõistetud karistuse raskuses. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus süüdistatavale A.K.le karistuse mõistmisel täiel määral juhindunud

§ 56sätestatud karistamise alusest.

Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires, liitkaristus on õigesti moodustatud ja seda on lühimenetlusele KrMS § 238 lg.2-s ettenähtud korras 1/ 3 võrra vähendatud. Motiveeritud on tähtajalise vangistuse osa koheselt täitmisele pööramist ning osa vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Süüdistatava A.K. soov vabaneda karistuse kandmiselt võimalikult kiiresti ja jätkata edasist elu õiguskuulekat on ringkonnakohtule küll mõistetav kui ainuüksi see süüdistatava A.K. tõdemus pole esimese astme kohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse muutmise alusena arvestatav. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 7. aprilli 2006.a. otsuse A.K. suhtes muutmata ning tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN P. PIKAMÄE M. PREIMER