4-06-1984\2

Väärteoasi nr 4-06-1984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1984 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.N Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu RESOLUTSIOON
3. V.N süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. V.Nile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates V.Ni poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti ärakandmisele tuleb asuda hiljemalt 02.10.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada V.Ni suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. V.Nilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 690 (kuussada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 798791 selles, et 28.04.2006 leiti kella 17.25 ajal Kreutzwaldi 24 maja eest V.N, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1638/472 nähtuvalt tuvastati 28.04.2006 kell 18.45 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest amfetamiin ja fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 20.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 823295 selles, et 20.05.2006 kella 15.50 ajal peeti Weizenbergi 39 maja juures kinni V.N, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2052/327 nähtuvalt tuvastati 20.05.2006 kell 22.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 28.04.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas valget hiinlast, kuid ei mäleta kust ostis. 20.05.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et tarvitas enne lõunat valget hiinlast, mida aitasid muretseda narkomaanid. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on allkirja vastu kätte saanud temaga koos elav ema. Kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusaluse isikuga koos elav täiskasvanud isik on kutse kätte saanud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ja ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ja arest ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada pikemaajalise arestiga. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, samuti on teda karistatud arestiga. Nimetatud rahatrahvid ja arest ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Seetõttu on rahatrahv ja lühiajaline arest kui karistusliigid end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda ja lühiajaline arest ei ole soovitud mõju avaldanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik