4-06-2063\1

Väärteoasi nr 4-06-2063 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2063 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik J.M Kohtuvälise menetleja esindaja Bert Põder RESOLUTSIOON
3. J.M süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. J.Mle määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates J.M poolt temale Tallinna Linnakohtu 11.10.2005 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 06.06.2006 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas.
5. J.Mlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.06.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.04.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 562898 selles, et 25.04.2006 peeti kella 15.25 ajal Regati pst 1 maja juures kinni J.M, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1548/432 nähtuvalt tuvastati 25.04.2006 kell 16.40 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et viimast korda tarvitas narkootilist ainet umbes 20 veebruaril. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et sidus end vale inimesega. Praegu kannab vangistust, mille tähtaeg peaks lõppema 30.06.
8. Põeb B ja C hepatiiti, mistõttu on tervis halb. Tunnistab narkootilise aine tarvitamist. Varasemad arestid on ära kantud. Aresti pikkus võiks olla väiksem kui küsis kohtuväline menetleja. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Menetlusalust isikut on korduvalt arestiga karistatud, mistõttu tuleks menetlusalust isikut karistada pikemaajalise arestiga, so 10 päeva. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestidega. Nimetatud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ja menetlusalune isik jätkuvalt paneb toime samalaadseid väärtegusid. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud, kuid senini määratud karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem karistatud korduvalt arestiga, siis tuleb menetlusalusele isikule määrata pikemaajalisem arest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik