4-06-898\1

4-05-898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-05-898 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.S Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. A.S süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 5 (viis) päeva.
4. A.Sile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates A.Si poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna arestimajas asukohaga Tule põik 2 Sauel Harjumaal hiljemalt kohtu poolt määratud tähtajaks, so hiljemalt 01.10.
5. Karistuse kohtu poolt määratud tähtajaks ärakandmata jätmisel kohaldada A.Si suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. A.Silt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.02.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 741752 selles, et 23.01.2006 peeti Ehitajate teel Autobussikoondise peatuses kinni narkojoobe tunnustega A.S, kes toimetati Wismari Haiglasse ning 24.01.2006 kella 01.30 ajal Wismari Haiglasse toimetatud A.Sil tuvastati vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 230/230 fentanüüli tarvitamise tunnused ja koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ei teadnud mida tarvitas. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, on võimalik väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks määrata arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega ülekuulamisprotokollis kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Määratud karistustele vaatamata jätkas menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud aastaid tagasi ja vahepeal ei ole teda tabatud väärtegude toimepanemiselt leiab kohus, et menetlusalusele võib määrata aresti lühiajalisena. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik