4-06-2150\1

Väärteoasi nr 4-06-2150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2150 Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.B Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. D.B süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. D.Ble määratud aresti kandmine määrata ositi 4 päeva kaupa nädalavahetustel ning ositi ärakandmisele kuuluvate arestide ärakandmise aja algust lugeda alates D.B poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti ärakandmisele tuleb asuda hiljemalt 30.10.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada D.B suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. D.Blt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815961 selles, et 01.05.2006 kella 21.30 ajal leiti Sõle 61 maja juurest maas istumast D.B, kellele kiirabi osatas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1708/23 nähtuvalt tuvastati 01.05.2006 kell 22.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüül ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ei ole tarvitanud. Kohtuistungil seletas, et 01.05.2006 tarvitasime alkoholi, ilmselt seetõttu, et oli purjus, tarvitas ka seda. Sõltuvust ei ole. Ragn-Sells ASs töötab laadijana alates 01.06.2006 ametlikult. Enne oli katseaeg. Palka lubatakse 6000, hiljem rohkem. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Teda on erinevate väärtegude toimepanemise eest, samuti on samalaadse väärteo toimepanemise eest teda karistatud arestiga. Seetõttu tuleks teda ka käesolevas asjas karistada arestiga, mis oleks pikemaajalisem. Kuna on asunud tööle, siis võiks määrata selle aresti ositi kandmisele nädalavahetustel. Ositi ärakandmisele kuuluv arest peaks olema ära kantud oktoobri lõpuks. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, samuti lühiajalise arestiga. Peale selle on menetlusalust isikut karistatud ka korduvalt teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest, samuti kuritegude toimepanemise eest. Senini on ka rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kui võrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on ta asunud tööle, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi 4 päeva kaupa, määrates ärakdnsmisele kuuluvaks arestiks kokku 8 päeva, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik