4-05-495\1

4-05-495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2006a. Tallinnas Väärteoasja number 4-05-495 (2314,05,017914) Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi M.Mi kaebuses menetluse lõpetamiseks Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku otsusele 24.10.2005a. väärteoasjas nr. 2314,05,017914) tema karistamisest kokku rahatrahvidega 13200.- krooni - LS § 7417 järgi rahatrahviga 12.000.- krooni ja § 7419 järgi rahatrahviga 1200.- krooni Kohtuistungil osalenud isikud: Kaebuse esitajamenetlusalune isik Kohtuväline menetleja M.M, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna Konstaabel Hannes Küünarpuu Juhindudes KarS § 47 lg.1, 63 lg.3, 66 lg.1, VTMS §74 lg. 1p. 15 ja 132 lg.2 kohus o t s u s t a s:
2. T ü h i s t a d a osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku otsus 24.10.2005a. väärteoasjas nr. 2314,05,017914 M.Mile määratud karistuste osas. 1
3. Teha uus otsus tunnistades M.M süüdi Liiklusseaduse § 7419 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, see on 6600.- krooni /kuus tuhat kuussada krooni ja 00 senti/.
4. Tunnistada süüdi M.M Liiklusseaduse § 7417 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 17 trahviühiku ulatuses, see on 1020.- krooni /üks tuhat kakskümmend krooni ja 00 senti/. KarS§ 66 lg.1 alusel määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa tähtajaga 1 aasta igakuuliste maksetena 635.- krooni . Esimene rahatrahvi osa tuleb tasuda 06..märtsiks 2006a. Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas kood 401, viitenumber 2314050179140247
5. Välja mõista menetluskuludena liiklustehnika ekspertiisitasu 600.- krooni /kuussada krooni ja 00 senti/ ulatuses. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035023013 Eesti Ühispangas kood 401,viitenumber 2314050179140247 Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkorras esitada kaebus. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb Harju Maakohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule.(07.02.20006). Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva möödumisel peale kassatsioonteate saabumist kohtusse. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 / kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Kaevatav otsus: Otsuse kohaselt 28.05.2005a. kella 22.57 ajal Tallinnas Nõmme linnaosas Pärnu mnt. juhtis M.M mootorsõidukit alkoholijoobes, sooritas ees liikunud sõiduautost Honda möödasõitu reguleerimata ülekäigurajal ning põrkas kokku viimasega. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T. Mile, K.Rle ning tervise-kahjustused iseendale, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 lg.1, § 135 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7419 ja § 7417 järgi. Otsuse kohaselt toimus liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Honda Civic K.R juhtimisel ja mootorratas Kawasaki ZR 1100 Meelis Magussoni juhtimisel Pärnu mnt. ja Laane tn. ristmikul. K. R tunnistuse kohaselt asus ta Laane tn. ristmiku juures tegema vasakpööret, lülitades eelnevalt sisse vasaku suunatule. Kui ta oli juba pöördel, kuulis ta mootorratta undamist, anti kõvasti gaasi ja mootorratas tahtis tema sõidukist vasakult mööda sõita, kuid sõitis tema autole vasakult sisse vasakpoolsesse esitiiba. Autos istunud tunnistaja andis samasisulisi ütlusi. Menetlusalune isik M. M on kinnitanud ristmikul liikus tema ees tee paremal äärel sõiduauto Honda väga aeglase kiirusega ja kui tema juhitud sõiduk jõudis eessõitva sõiduki tagaosa juurde, vajus sõiduk talle suunda näitamata peale, surudes ta vastassuunavööndisse. Mootorrattur keeras vasakule ja pidurdas, jalg jäi mootorratta ja auto vahele. Kohtuväline menetleja on leidnud, et mõlema osapoole tegevuses on väärteo tunnused. Ekspertarvamuse kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastuste hindamisel on eksperdi arvates oli 2 liiklusõnnetuse vältimise võimalus üksnes mootorratturil, kuna sõiduauto Honda juht oli vasakpöördega tekitanud takistuse mootorratta juhi liikumisele- asjaolu, et kontakt on toimunud sõiduauto vasakpoolse külje piirkonnaga (külje esiosaga) viitab sõidukite liikumisele enne kokkupõrget kõrvutiasetsevatel trajektooridel. Seda kinnitab ka M. M ise, et peale sõiduauto juhi tehtud manöövri märkamist , jõudis ta õnnetuse ärahoidmiseks sooritada vaid järsu manöövri vasakule ja pidurdada. Seega sõiduki juht on andnud ütlusi, et kuulis mootorratta häält. Sellises olukorras pidanuks ta manöövri katkestama ja veendu7ma manöövri ohutuses veelkord. Mootorrattur oleks samuti pidanud manöövri katkestama, kui selle lõpetamiseks puudus võimalus M. M sooritas möödasõitu selleks mitte ettenähtud kohas – jalakäijate ülekäigurajal ning juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, sega ei täitnud ta Liikluseeskirja § 76 p.1 ja § 135 p. 3 nõudeid. Liiklusõnnetuse teine poole aga pöörates ristmikult vasakule ei veendunud manöövri ohutuses. Menetlusaluse isiku vastuväited alkoholijoobe tuvastamise kohta ei ole asjakohased, sest joove on tuvastatud Mustamäe Haigla Laboratooriumis. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 7419 alusel karistati M. Mi rahatrahviga 200 trahviühikut, see on 12.000.- krooni ja Liiklusseaduse § 7417 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, see on 1200.krooni. Kaebuse sisu: M. M on esitanud kaebuse otsuse täies ulatuses tühistamiseks. Ta väidab, et avarii momendil ei saanud ta olla alkoholijoobes, sest polnud tarvitanud 28.05.2005a. õhtupoolikul alkoholi. Peale liiklusõnnetust alkomeetrit tal puhuda ei lastud. Alkoholi tuvastamise akti talle ei tutvustatud. Samuti märgib, et arst pole akti märkinud joobe tuvastamiseks ette nähtud vastavat formuleeringut (Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 21 VV 02.04.2001a. määrus nr.120), samuti ei ole kohtuväline menetleja otsuses vastavat formuleeringut kasutanud. M. M leiab seetõttu ei ole tõendatud temapoolne mootorratta juhtimine alkoholijoobes. Haiglas verest leitud alkoholi sisalduse kohta ei oska midagi seletada, arvab, et see võis olla tingitud ravimeetodist s.o. vedelike viimisest kehasse. Samuti leiab, et leiab, et avariieelset olukorda ei saa lugeda LE § 135 p.3 mõttes. Tegemist ei olnud sõiduautost möödumisel möödasõidu, vaid ümbersõiduga LE § 2 lg. 60 tähenduses. Sest sõiduauto Honda vähendas kiirust paremal pool sõidutee servas, mis andis märku tema peatumisest. Sõiduauto Honda manööver oli mootorratturile ootamatu, sest sõiduauto ei andnud märku suunatulega manöövrist. Ekspertiisiga on tuvastatud, et kokkupõrke momendil olid sõidukid kõrvuti, mistõttu mootorratturil ei olnud võimalik enam kokkupõrget sõiduautoga vältida. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto, sest ei veendunud vasakpöörde sooritamise ohutuses ja ei lasknud läbi ümberpõiget tegevat mootorratturit ning ei paiknenud vasakpöörde alustamiseks õigesti sõidutee keskel. Seetõttu polnud mootorratturil võimalik manöövrit katkestada. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: Kohtuliku arutelu algul jääb M. M kaebuse juurde ja kinnitab, et ei näinud K. R sõidukit enne kui paarkümmend meetrit enne seda kui jõudis sõidukini. Sõitis kiirusega 40-50 km/h K. R auto seisis paremal poolt tee ääres, mistõttu mõtles, et sõidab autost mööda. Suunatulesid ei näinud. Asus ümbersõidule ja kui oli autoga kohakuti jõudnud, siis pööras auto järsult vasakule talle ette. Ta pidurdas ja keeras vasakule, kuid kokkupõrget vältida ei õnnestunud, sõitis auto vasakule esitiivale sisse. Rohkem ei mäleta. Mustamäe haiglas ta vere ei selgitatud talle, miks tal alkoholi joove tuvastati. Ise ta seda akti välja ei nõudnud ega ei vaidlustanud, sest ei pidanud seda piisavalt tähtsaks, oli peale haiglast väljakirjutamist valuvaigistite mõju all. 3 Tunnistaja K.R kinnitab, et sõitis koos tuttava ja lapsega mööda Pärnu mnt. Sauelt Õismäele Laane tn. ristmiku juures hakkas tegema vasakpööret. Ta võttis aegsasti tee vasaku ääre poole ja lükkas vasaku suunatule sisse. Ees ja taga kedagi lähenemas polnud, ülekäigurada, mis asub ristmiku juures ka keegi ületama ei hakanud. Tee oli tühi kui hakkas vasakpööret Laane tn. sooritama. Kui oli pöördel kuulis äkki mootorratta undamist, mootorratta tulesid ei olnud näinud, märkas mootorratast auto kõrval. Hetke pärast põrkas mootorratas vastu tema auto vasakpoolset esiporitiiba. Mootorratta juht lendas üle kapoti ja tänavale pikali. Mootorratas süttis põlema. Kaasreisija läks välja ja helistas kiirabisse. Kuna mootorratas oli süttinud ja tal oli autos laps, siis sõitis autoga Laane tn., et poleks tuleohtu autole. Tunnistaja Katrin Viik kinnitab, et enne vasakpööret oli sõiduauto Honda Pärnu mnt. parempoolses sõiduvööndis. Nende eest sõitis tuttava auto, mis keeras Laane tn. K.T lükkas suunatule sisse, reastus vasakule ja hakkas vasakpööret tegema, auto oli juba viltu, kui nägi juhi peegli juures mootorratast. Siis toimus kokkupõrge. Vastavalt liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr. LL165-05/4771 10.08.2005a. ekspertarvamusele ei olnud sõiduauto Honda 091 MCP liikumiskiirust kokkupõrke hetkel ja enne kokkupõrget arvutuslikult võimalik määrata. (asukoht kokkupõrke momendil skeemil fikseerimata) Mootorratta Kawasaki 09 LS vähim liikumiskiirus kokkupõrke hetkelarvutuste põhjal oli 28…32 km/h. Sõiduauto Honda juht on vasakpöördega tekitanud takistuse mootorratta juhi liikumisele ning liiklusõnnetuse vältimise võimalust ei ole arvutuslikult võimalik hinnata. Asjaolu, et kontakt on toimunud sõiduauto vasakpoolse külje piirkonnaga viitab sõidukite liikumisele enne kokkupõrget kõrvutiasetseval trajektooridel. Kuivõrd sõiduauto liikumiskiirust ei saa arvutada, puudub eeldus ka liiklusõnnetuse vältimise arvustuslikuks hindamiseks /tl.13-15/. Vastavalt Mustamäe haigla alkohoolse joobe ekspertiisile 28.05.05 on kell 23.40 võetud M. Milt vere biokeemiline analüüs, mille laboratoorsel uuringul on tuvastatud alkoholi sisaldus veres 2,37 %o / tl. 18/. Kiirabikaardist nähtub, et avarii kohale saabus kiirabi 28.05.2005a. kell 23.
6. M. M toimetati Mustamäe haiglasse /tl.54/. Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr. 41584 koopias valvearsti esmane sissekanne 29.05.05.kell 00.30saabudes patsient teadvusel, sõnalist kontakti ei saa, silmad punased, suust tugevad alkoholi lõhnad, pealael suur hematoon/tl.55/. Vastavalt eelnimetatud korra § 18 (Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine vältimatu arstiabi osutamise käigus) lg. 3 kohaselt väljastab arst teatise alkoholi tunnuste või nende puudumise kohta isiku enda või politsei nõudel. M. M pole ise teatist nõudnud, kuigi haiglast lahkus 31.05.2005a. Korra § 18 lg.1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu saamiseks fikseerib arst ravidokumentides alkoholi tarvitamise tunnused. M. Mil on vere biokeemilisel laboratoorsel uurimisel tuvastatud alkoholi sisaldus veres 2, 37%o. Ekspertiisi aktil pole tõepoolest arsti formuleeringut alkoholijoove astmele, kuid § 19 lg.3 kohaselt on keskmine alkoholijoove kuni 2,5%o. Kohus leiab, et ainuüksi formuleeringu puudumine ei ole alus lugeda tõendamatuks asjaolu, et M. M ei olnud vahetult peale haiglasse toimetamist alkoholijoobes ja Korra § 19 lg.3 on andnud arvestuslikud alused joobeastme määramiseks. Kaebaja väide, et joove võis tekkida talle manustatud ravimitest või füsioloogilistest lahustest ei ole asjakohane, kuivõrd vere analüüs võeti temalt peale haiglasse saabumist valvetoas ning valvearsti sisekande põhjal oli patsiendil tugev alkoholi lõhn suust.. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M. Mi suhtes väärtteo toime panemise Liiklusseaduse § 7419 järgi on tõendatud. 28.05.2005a. juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis. Eeltoodut arvestades (alkoholijoovet) ei saa ka M.Mi esialgseid väiteid, et tegelikult nägi tema K.R autot seismas paremal pool tee ääres, mistõttu asus ümbersõidule ja kui ta oli jõudnud autoga kohakuti, pööras auto talle järsult vasakule ette, võtta adekvaatsetena tegelikele oludele kohapeal. Samas kinnitab, et märkas paarkümmend meetrit enne sündmuskohta K.R sõiduautot. Faktiline asjaolu on aga see, et K.R auto oli jõudnud ristmiku 4 vahetusse lähedusse, kus oli reguleerimata ülekäigurada, M. M oli sõiduautot märganud enne, kui ta autoga kohakuti jõudis. Seetõttu ei ole tema väide, et ta tegi sisuliselt ümberpõiget (LE § 2 lg.60 mõistes) vastav faktiliselt valitsenud olustikule antud teelõigul.. Tunnistajad kinnitavad aga, et enne vasakpöörde alustamist K. R sõiduk reastus vasakule, seega ei seisnud tee paremas servas, manöövrist andis ta suunatulega märku. Seega sooritas M. M keelatud manöövri rikkudes LE § 135 lg.3 tähenduses, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 järgi. Kohtuvaidlustes loobub M. M kaebusest, kuid palub talle määratud rahatrahvi suurust vähendada ja võimalda seda tasuda ositi. Kohus leiab, et see taotlus kuulub rahulda-misele. Kuna kaebusest loobumine on esitatud kohtuvaidlustes, mis võtab õiguse lahendile edasi kaevata, kuid samas taotletud karistuse kergendamist tuleb taotlus lahendada kohtuotsusega VTMS § 132 p.2 järgi. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel olnud seisukohal, et liiklusõnnetuses on segasüü. K. R on samuti vaidlustanud enda karista-misotsuse, ei saa kohus antud asjas võtta seisukohta tunnistaja tegevuse hindamisel, sest kaebus on kohtumenetluses. Kuid liiklusõnnetuses sai M. M tervisekahjustuse, kok-kupõrke tagajärjel hävis tema venna mootorratas. Seetõttu kohus leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku otsus 24.10.2005a. väärteoasjas nr. 2314,05,017914 kuulub osaliselt tühistamisele M. Mile määratud karistuste osas. Kohtunik K. Puhkason 5