22.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 792242 selles, et 22.12.2005 kella 16.25 ajal leiti Kärberi 28 maja juures tänaval magamas R.S, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5930/298 nähtuvalt tuvastati 22.12.2005 kell 19.25 Wismari Haiglasse toimetatud R.Sil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et R.
31.01.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 798941 selles, et 31.01.2006 kella 16.10 ajal peeti Lootsi 7 asuvas kaupluses kinni ilmsete narkojoobe tunnustega R.S, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 320/320 nähtuvalt tuvastati 31.01.2006 kell 21.35 Wismari Haiglasse toimetatud R.Sil narkootilisest ainest fentanüül tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et R.
Menetlusalune isik tunnistas 14.12.2005 väärteoprptokollis antud kirjalikus seletuses, et tarvitas 14.12.2005 hiinlast. Menetlusalune isik seletas 22.12.2005 koostatud väärteoprotokollis, et tarvitas 22.12.2005 kell 12.00 ühe doosi valget hiinlast. 31.01.2006 koostatud väärteoprotokollis seletas menetlusalune isik, et samal päeval tarvitas valget hiinlast ning omandas narkootilise aine Kärberi tänaval 31.01.2006. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik väärtegude toimepanemist, kuid toimepanemise põhjusi selgitada ei osanud. Taotles karistusena rahatrahvi kohaldamist, kuivõrd tal on vaja ülal pidada töötuid ema ja õde ning alaealist sugulast. Alates augustist 2005 on ametlikult töötanud Jeti System OÜs lukksepana vaba graafiku alusel. Kauplustest pani vargused toime seoses vajadusega tasuda korteri eest, kuid piisavad rahalised vahendid puudusid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. 14.12.2005 episoodi eest taotleb aresti 6 päeva, 22.12.2005 episoodi eest 10 päeva ja 31.01.2006 episoodi eest 14 päeva ning väärtegude kogumis 30 päeva aresti. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest tuhandetesse kroonidesse ulatuvate rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd kohtu menetluses olevad väärteoasjad on ühendatud ühisesse menetlusse, ei pea kohus võimalikuks menetleda iga väärteoasja eraldi ja mõista iga väärteo toimepanemise eest eraldi karistust, vaid kohus lähtub sellest, et menetlusalust isikut süüdistatakse kolme samalaadse väärteo toimepanemises, milliste eest teda ei ole varem karistatud ning seetõttu on tegemist väärtegude kogumiga, mille eest kohus määrab ühe karistuse. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, kuid senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude ja varavastaste kuritegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalune isik viibib alates 03.02.2006 vahi all seoses menetluses oleva kriminaalasjaga tema süüdistuses mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud aresti tuleb hakata arvestada alates hetkest, mil menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud isiku vabadust piirav tõkend kas muudetakse või tühistatakse või temale kriminaalmenetluses mõistetava isiku vabadust piirava karistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.