4-05-382\1

KOLA 4-2348/05 KIS 4-05-382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-2348/2005; 4-05-382 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.S Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. I.S (ik:) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda I.Sile määratud arestist kantuks väärteomenetluses kinnipidamise aeg 07.07.2005 kuni 08.07.2005, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks aresti 8 (kaheksa) päeva, mille ärakandmise algust arvestada alates I.Si poolt Tallinna Linnakohtu 15.08.2005 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest.
5. I.Silt välja mõista Rahandusministeeriumi kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.01.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.10.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 706709 selles, et 07.07.2005 peeti kinni I.S ja toimetati politseiosakonda Rahumäe tee 6, kus kinni peetud isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja kellel olid narkojjobe tunnused ning kes toimetati Wismari Haiglasse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2814/83 nähtuvalt tuvastati 07.07.2005 kell 06.05 Wismari Haiglasse toimetatud I.Sil narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et I.S on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja seletas, et tarvitas rumalusest. Tahaks edaspidi jätkata normaalset elu, oma karistus ära kanda ja loobuda mõnuainetest. Varem määratud trahvid on ümber arvestatud arestipäevadeks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 10 päeva, sest varasemate väärteokaristuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Samas tuleks karistusest kantuks lugeda väärteomenetluses kinnipidamise aeg 2 päeva ja ärakandmisele kuuluks 8 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi jooksva aasta jooksul üheksal korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka lühiajalise arestiga. Menetlusalusele isikule pn väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve 16 810 krooni ulatuses ning rahatrahvid on jäänud tasumata. Samuti on talle määratud areste kokku 47 päeva ulatuses. Ei määratud ja tasumata rahatrahvid ega määratud lühiajalised arestid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik on järjekindlalt jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud ning sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada aresti seaduses ettenähtud keskmise määra lähedaselt, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik