KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2006.a Kriminaalasja number 1-06-3295 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi I. K. süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.aprilli 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdiststav I. K. Prokurör Taavi Pern Süüdistatav I. K., elukoht: xxxxxxxxxxx, Tallinn, ik xxxxxxxxxxx.kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel -vene keel, ei tööta, varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, vahi all alates 19.07.2005.a Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harjumaa Maakohtu
- aprilli 2006.a. otsus I. K. süüdistusasjas jätta muutmata. Eesitatud apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatava võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- I. K. mõisteti süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 3 kuu vangistusega, karistuse aja algusega 19.07.2005.a 1.
- I. K. mõisteti kokkuleppemetluses süüdi selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal kuni 19.07.2005.a, kohal ja isikult, korduvalt omandas suures koguses narkoootilisi aineid heroiini ja metüülfentanüüli, mida hoidis tema kasutuses olevas ruumis Tallinnas, xxxxxxxx ja elukohas Tallinnas, xxxxxxxxxxx juunist kuni 19.juulini 2005.a andis edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele: nii tema ajavahemikul 2005.a. juuli algusest kuni 19.07.2005.a Tallinnas, xxxxxxxxxx andis 5-l korral heroiini väikeses koguses edasi P. P.ile; samuti tema 2005.a juulis Tallinnas, Kopli piirkonnas andis 20-l korral heroiini väikeses koguses edasi I. P.ile; samuti tema 2005.a. juuni lõpus Tallinnas, Tuulemaa tn.l andis 4-l korral väikeses koguses metüülfentanüüli edasi A. M.le; 19.07.2005.a läbiotsimisel Tallinnas, xxxxxxxxxx leiti ja võeti I. K.ilt ära kokku 4 fooliumvoolikut 0,143 g heroiiniga ja Tallinnas, xxxxxxxxxxx leiti ja võeti ära minigrip 1,20 g heroiiniga, minigrip 0,048 g 3-metüülfentanüüliga, fooliumvoldik 0,017 g heroiiniga ja 4 fooliumvoldikut 0,047 g psühotroopse aine zolpideemiga, apteegikaalud heroiini jälgedega. Narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ning edasiandmisega isiku poolt, kes on toime pannud KarS –
- ptk
- jaos sätestatud kuriteo, pani I. K. toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo. Apellatsiooni põhistused
- Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis palub I. K. tühistada süüdimõistev kohtuotsus ja arutada tema süüasja lihtmenetluse korras põhjusel, et kokkulepe oli sõlmitud psüühilise surve tagajärjel, kohtusaalis, kaitsja osavõtuta. Sealjuures jäi otsustamata äravõetud asjade ja vahendite küsimus. Ta ei nõustu KarS § 184 lg 2 p 2 kohaldamisega enda suhtes. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium märgib puutuvalt apellatsiooniga, et kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks on prokuratuuri ja süüdistatava ning tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Mõistetavalt ei saa kohus süüdistatavale inkrimineeritavaid kuriteoga seonduvaid asjaolusid lahendada sellise põhjalikkusega, nagu üldmenetluses, sest kohus saab oma veendumuse kujundada vaid süüdistatava küsitlemise ja kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt (RKKK lahend 3-1-1-79-05) Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoludega, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav menetluse varasemates staadiumides on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Kohtukolleegium märgib, et süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda süüasja läbivaatamist üldmenetluse korras. 3.
- Süüasja materjalide kohaselt koostasid prokuröri abi Taavi Pern, kahtlustatav I. K. ja tema advokaadist kaitsja Leeo Viil
- novembril 2005.a protokolli kokkuleppemenetluse kohaldamiseks saadud nõusoleku kohta ning kahtlustatavale selgitati tema õigused kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärjed. ( kd. 1 tl 192) Samal päeval tehtud kokkuleppe alusel lepiti kokku I. K. karistuse liigis ja määras KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Asjaolu, et I. K. oli saanud aru kokkuleppemenetluse sisust ja oma õigustest kokkuleppemenetluses, tunnistab tehiolu, et
- veebruari 2006.a maakohtu istungil, kaitsja L. Viili juuresolekul, loobus I. K. kokkuleppemenetlusest. Sellest johtuvalt tagastas kohus kriminaalasja prokurörile uue lihtmenetluse sõlmimiseks või asja edasiseks menetlemiseks üldises korras ( kd. 1 tl. 210).
- aprillil 2006.a koostati I. K., tema kaitsja advokaat Leelo Viili ja prokurör Ljudmilla Tokari osavõtul uus protokoll kokkuleppenetluseks nõusoleku kohta ja kokkuleppe karistuse liigis ja määras I. K. poolt toime pandud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteos, karistusega kolm aastat ja 3 kuud vangistust. Kokkuleppes fikseeriti asitõendite hävitamine, sulaha summas 3400.- konfiskeerimine ja mobiiltelefoni tagastamine ( kd 2 tl. 27-30). 3.
- Linnakohtu istungi protokollist nähtuvalt andis kohus I. K. kokkuleppemenetluses kohtu alla ja selgitas talle veelkord tema õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega. I. Katovski vastuse kohaselt on ta kokkuleppest aru saanud, see on sõlmitud vabatahtlikult ja ta nõustub kokkuleppega. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja palus kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppe juurde jäi ka ka prokurör. Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel ( kd 2 tl. 32-33). Tallinna Ringkonnakohtu istungil ei esitanud I. K. ega menetluse pooled tõendeid selle kohta, et esimese astme kohtu istungil oleks rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku norme. Ka ringkonnakohtu istungil nentis kaitsja, et ta ei täheldanud kokkuleppe sõlmimisel menetlusnormide rikkumist. I. K. väide, et ta ei saanud aru kokkuleppe sisust ja ta kirjutas kokkuleppele alla prokuröri eelneval psüühilisel mõjutusel, ei ole ringkonnakohtu istungil tõendamist leidnud. I. K. selgitus psüühilisest mõjutusest, mis olevat seisnenud talle kokkuleppe sisu selgitamises, ei ole sisukohane ega hinnatav I. K. tahtevastase teo toimepanemisele sundimisena. Vastupidiselt apellatsiooni väitele, oli kokkuleppes fikseeritud süüdlaselt võetud esemete edasine kohtlemine ja rahasumma konfiskeerimine. Selles osas I. K. loobus ringkonnakohtuistungil otsuse vaidlustamisest. 3.
- Kohtukolleegium leiab, et maakohus on I. K. süüditunnistamisel ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p. 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu kohtuotsuse
- aprillist 2006.a. I. K. suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Ivi Kesküla Malle Preimer