M Ä Ä R U S Tallinnas,16. mail 2006.a. 1-06-5236 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri K.Miitra osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Heiti Saare tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Heiti Saar oli süüdi mõistetud 25.03.1998.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 7; § 139 lg 2 p 1,2,3; § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 2 järgi, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel 11 aastat 6 kuud vangistust. 30.03.1999 Tartu RK – tühistada osaliselt Tartu LK otsus süüditunnistamises ja karistamises KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 2 järgi ning mõista süüdistuses õigeks. KrK § 41 alusel liita mõistetud karistusele
(10a)osaliselt Tartu MK 23.10.1996 otsus ja lõplikuks karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 03.01.1997.a. ja lõpp 03.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 03.01.2004.a. Heiti Saart on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 7 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vanglaametnikega suhtlemisel korrektne ja viisakas. Omab ühte ergutust ja ühte soodustust töötamiseks väljaspool vangla territooriumi. Omandas Rummu EKK kutseõppeosakonnas käsielekterkeevitaja eriala. Käesoleval ajal õpib 12. klassis. Toimepandud kuriteo võtab omaks, kahetseb ja peab karistust õpetlikuks. Tegu, mille tulemusel kaotas inimene elu, peab väga raskeks. Kuritegu põhjendab alkoholi tarvitamisest tingitud enesekontrolli nõrgenemisega ja teise inimese kaitsega. Kuritegu püüab heastada oma seaduskuuleka eluga vabaduses. Pärast võimalikku vabanemist peab oluliseks tööleasumist ja on kindlalt otsustanud elada edaspidi seaduskuulekalt. Peale vabanemist on olemas kindel elukoht ning elukaaslase nõusolek toetada nii moraalselt kui ka majanduslikult. Murru Vangla direktor taotleb Heiti Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul, vaatamata sellele, et vabanedes on olemas kindel elukoht ja toetav elukaaslane, ei saa välistada uue kuriteo toimepanemise võimalust juhul, kui kinnipeetav alustab alkoholi tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendavad asjaolud, et kinnipeetav kahetseb tehtut ja ei otsi endale õigustusi ning tema soov alustada vabanemisel õiguskuulekat elu ja luua perekond. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Heiti Saar, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Heiti Saare ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Heiti Saar kannab karistust tapmise eest. Heiti Saar on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldaja arvamusest ilmneb samuti, et uue kuriteo sooritamise riski ei saa välistada. Samuti tema käitumine karistusajal ei ole olnud eeskujulik: 7 korral rikkus ta vangla sisekorraeeskirju. Ka varem on ta olnud korduvalt kohtulikult karistatud, oli kandnud reaalset karistust ,vabanes tingimisi ennetähtaegselt, kuid viimati määratud katseaja kestel pani toime uue raskeima kuriteo – inimese tapmise. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetava lähedaste sõnul muutub Heiti Saar alkoholijoobes vägivaldseks ja agressiivseks. Kinnipeetava sõnul peab ta kuritegeliku käitumise põhjuseks enda ärrituvust alkoholijoobe seisundis. Ärritunud seisundis ei suuda kinnipeetav enam oma käitumist kontrollida. Murru vangla psühholoogi sõnul on H.Saar tasakaalukas ja kõrge stressitaluvusega. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Heiti Saare tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: