M Ä Ä R U S Tallinnas,25. mail 2006.a. 1-06-5924 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Villu Viljamaa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: 15.10.2003.a. Võru Maakohtu otsusega tunnistati Villu Viljamaa süüdi KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi, karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Võru MK 25.02.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4a 11k 27p) võrra ning liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks aeg 15.03-04.04.2003 ning kandmisele 4 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse algus 24.11.2003.a. Karistuse lõpp 02.11.2008.a. Villu Viljamaa käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirja nõudeid. Vanglatöötajatega suhtleb korrektselt. Töötab vangla territooriumil asuvas ettevõttes. Töötamine karistuse kandmise ajal on andnud töökogemusi ja meelekindlust edaspidisel toimetulemisel. Suhtumine toimepandud kuriteoga seonduvasse mõttelodevusse on kriitiline. Kahetseb tehtut, kuna nüüdseks on pere ja lapsed, kes vajaksid toetust, mitte vastupidi. Riskihindamise küsimustiku alusel on uue kuriteo toimepanemise oht väike. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Murru Vangla direktor taotles Villu Viljamaa ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks varasem korduv kriminaalne käitumine. Vabanemise järgselt oleks soovitav elada koos perega vanemate juures ning hoiduda alkoholilembelistest ja kuritegudega seotud sõpradest. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Villu Viljamaa, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Villu Viljamaa ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Villu Viljamaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Villu Viljamaa kannab karistust korterivarguste eest, varem ta oli karistatud varguse eest 9 korral, kuid karistamisest ei ole teinud õigeid järeldusi. Ta pani toime uue kuriteo katseaja jooksul. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Villu Viljamaa käituda õiguskuulekalt. Kohus asub seisukohale, et ei ole käesoleval ajal Villu Viljamaa vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu vabanedes ennetähtaegselt hoiduks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest kuna karistuse lõpuni on liiga palju aega ( kanda jääb veel 2 aastat 5 kuud 7 päeva ). Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Villu Viljamaa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.