1-06-1664 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1664 (04231602450) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Krimi

§ 199

lg 2 p 4 järgi Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav P.T sündinud: savis, soomlane, Soome Vabariigi kodanik, keskharidusega, Varasem karistatus: Eesti Vabariigis karistamata, välisriikides karistatud 3 korda Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus P.

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

1. P.Te suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada.
2. Kohustada P.Tt KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule A.Mile kuriteoga tekitatud kahju 400 krooni ulatuses, lugedes kohustuse täidetuks.
3. Kohustada P.Tt KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule S.Nle kuriteoga tekitatud kahju 400 krooni ulatuses, lugedes kohustuse täidetuks.
4. Kohustada P.Tt KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud 4235 krooni ulatuses, mis tulnuks tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, lugedes kohustuse täidetuks.
5. Kohustada P.Tt KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksta kindel summa, so 10 000 krooni riigituludesse, mis tulnuks tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, lugedes kohustuse täidetuks.
6. Kohtulikul arutamisel määratud kaitsjale makstud tasust tekkinud kriminaalmenetluse kulu summas 1209 krooni ja 50 senti jätta riigi kanda.
7. Asitõend: kriminaaltoimikus asuv mobiiltelefon Nokia 3210 imei koodiga 1 448903106344752 koos Telia sim-kaardiga nr PRE040020612395752 kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 7 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.Tt süüdistatakse selles, et tema 16.05.2004 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 03.00-ni Tallinnas, Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Hollywood, varastas A.Mile kuuluva käekoti, maksumusega 300 krooni, milles olid järgmised esemed: A.Mile kuuluv sularaha summas 400 krooni, kosmeetikatarbed maksumusega 1000 krooni, mobiiltelefon Nokia 3510, maksumusega 2000 krooni, koos EMT SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni, tekitades A.Mile varalise kahju summas 3850 krooni; samuti Erle Mile kuuluv mobiiltelefon Nokia 8310, maksumusega 1500 krooni, koos EMT SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni ja mobiiltelefon Nokia 8210 maksumusega 1000 krooni, koos Radiolinja SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni, tekitades vargusega Erle Mile varalise kahju kokku summas 2800 krooni ning S.Nle kuuluv mobiiltelefon Nokia 8310 maksumusega 1500 krooni, koos Radiolinja SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni, autoraadio CD-mängijaga Pioneer esipaneel maksumusega 5000 krooni, autodokumendid, S.N nimele välja antud juhiluba, rahakott, milles oli töökoha sissepääsukaart, Nordea ja Sampo pangakaardid väärtusega 850 krooni, sularaha 150 krooni, tekitades vargusega S.Nle varalise kahju kokku summas 7650 krooni. Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 16.05.2004 ajavahemikul kella 03.00-st kuni kella 04.00-ni Tallinnas, Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Hollywood varastas tantsuplatsi kõrval olevalt poodiumilt L.Hile kuuluva käekoti maksumusega 500 krooni, milles oli mobiiltelefon Nokia 3410, maksumusega 2600 krooni koos Radiolinja SIM-kaardiga maksumusega 150 krooni, rahakott koos isiklike asjadega, maksumusega 300 krooni, tekitades vargusega kannatanule L.Hile varalise kahju summas 3550 krooni. Seega P.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse P.Te kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks P.

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises Kr

MS § 202 lg 1 ja 2 alusel, leides, et süüdistatava süü ei ole suur, süüdistatav soovib hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud summas 800 krooni, kriminaalmenetluse kulud summas 4235 krooni ja tasuda riigituludesse 10 000 krooni. Süüdistatav on isik, keda ei ole varem Eesti Vabariigis karistatud ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtule esitatud kriminaaltoimikust ja sellele lisatud 22.06.2006 koostatud taotlusest nähtuvalt on süüdistatav nõustunud omakäelises kirjalikus avalduses kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kriminaalmenetluse kulude ning varalise kahju hüvitamisega. Ühtlasi on süüdistatav taotlenud asja lahendamist tema juuresolekuta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime 16.05.2004, so üle kahe aasta tagasi. Kriminaalasi on olnud kohtu menetluses alates 2006 2 aasta veebruarist ning kriminaalasja kohtulik arutamine on korduvalt edasi lükatud süüdistatava ilmumata jätmise tõttu. Esialgselt ilmus kohtuistungile kaks kannatanut, hilisematele istungitele ei ilmunud ka enam kannatanud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tekitati kannatanule A.M varaline kahju 3850 krooni ulatuses, Erle Mile 2800 krooni, S.Nle 7650 krooni ja L.Hile 3550 krooni. Kuivõrd aga süüdistatav oli kinni peetud vahetult pärast varguste toimepanemist, siis tagastati kannatanutele nende vara suuremas ulatuses ning lõppkokkuvõttes tekkis varaline kahju A.Mile 400 krooni ulatuses ja S.Nle 400 krooni ulatuses. Seega võrreldes kahju tekkimise hetkel tekkinud kahju suurusega on esitatud tsiviilhagide summad tühised. Arvestades taolisi asjaolusid nõustub kohus prokuröri taotluses märgituga selles osas, et süüdistatava süü ei ole suur. Peale selle ei ole kannatanud vaatamata kohtukutsetele kriminaalmenetluse vastu huvi tundnud ning süüdistatava toimetamine Soome Vabariigist Harju Maakohtusse on aeganõudev ning kulukas, mis muudab kriminaalmenetluse lõpuleviimise üldmenetluses ebaotstarbekaks, kuivõrd seaduses ettenähtud lõpplahendi saavutamine on oluliselt kulukam ja ressursse neelavam kui saavutatav tulemus. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et prokuröri seisukoht avaliku menetlushuvi puudumise kohta on samuti põhjendatud. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt oli süüdistatav andnud nõusoleku heastada kuriteoga tekitatud kahju ja tasuda menetluskulud. Samas on prokurör märkinud taotluses ka seda, et süüdistatav nõustub maksma teatud summa riigituludesse. Taolised andmed on märgitud taotluses, milline on koostatud 22.06.2006. Samas aga kohtuistungil esitas prokurör ka Põhja Ringkonnaprokuratuurile saadetud faksid, millest nähtuvalt on süüdistatav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777 tasunud 919,48 eurot, so 14 233 krooni ja 55 senti, mis moodustab endas kriminaalmenetluse kulu ja riigituludesse makstava summa. Samas on süüdistatav maksmise põhjusena märkinud „sakko“, kuid tegelikkuses on selle all mõeldud kriminaalmenetluse kulu summas 4233 krooni ja 55 senti ja riigituludesse makstavat summat 10 000 krooni. Samuti nähtub maksekorraldustest, et süüdistatav on kannatanule A.M tasunud 25,84 eurot, so 400 krooni ning S.Nle 25,84 eurot, so 400 krooni. Nimetatud maksekorraldustest nähtub, et süüdistatav on kohtuistungiks endale võetud rahalised kohustused täitnud, heastades kuriteoga tekitatud kahju, tasudes menetluskulud ja makstes kindla summa riigituludesse. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 ja 2 alusel on põhjendatud ning kõik menetluse lõpetamise tingimused on kohtuliku arutamise ajaks ka süüdistatava poolt täidetud, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus P.

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises lõpetamisele.

Kohtuliku arutamise ajal tekkis lisamenetluskulu määratud kaitsja osavõtust, kuid kohus asub seisukohale, et määratud kaitsja tasu kui kriminaalmenetluse kulu võib jätta riigi kanda, arvestades süüdistatava poolt tasutud menetluskulu ja riigituludesse makstud kindla summa suurust. Märt Toming kohtunik 3