1-06-7645\2

(06231400448)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi Prokuröri abi K.R süüdistuses KarS § 424 järgi. Aleksander Tšitšerov Tõkend K.R; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti; töökoht: OÜ Vidoman; varem karistatud nii kriminaal-kui ka väärteokorras: 10.04.2003.a. Harju Maakohtu poolt LS § 74`19 ja 74 `22 lg. 2 alusel-mõisteti arest 10 päeva. 24.07.2003.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 424 alusel – mõisteti rahaline karistus 17500.- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 3 kuud. Ei ole kohaldatud Kaitsja Niina Petrjakova Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.R ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.R ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.R Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta K.R ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Välja mõista K.R ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 433 ( üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.R , olles 24.07.2003.a. karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 17500.krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 12.04.2006.a. kell 23.45 juhtis Tallinnas Pärnu maanteel maja nr 186 2 juures, liikudes Viljandi maantee suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz reg märgiga 946MAZ, olles joobeseisundis. Seega K.R pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.R süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – 24.07.2003 Viljandi Maakohtu kohtuotsuse koopia ( t. lk. 4-5 ); väärteoprotokolliga AB787818 12.04.2006.a, millest nähtub, et K.R juhtis mootorsõidukit olles alkoholi joobes (t. lk. 7 ); protokoll joobeseisundi tuvastamise kohta, millest nähtub, et 12.04.2006.a. tuvastati K.Ri alkoholijoove ( t. lk. 8 ); menetlusaluse isiku K.Ri ütlused, millest nähtub, et tema 12.04.2006.a. juhtis sõiduautot MB 946 MAZ, olles joonud 3 õlut ( t. lk. 10 ); kahtlustatava K.Ri ütlused, kus ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Olles joonud 12.04.2006.a. kella
2. 00 paiku 1,5 liitrit „ Saku Originaal „ õlut ja 12.04.2006.a. kella 23.35 paiku hakkas liikuma Kesklinna Näituse tänava suunas, juhtis elukaaslase Merike Männikule kuuluvat mootorsõidukit Mercedes Benz reg märgiga 946 MAZ. ( t.lk.12-13 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav K.R on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. K.R on varem karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab. K.R`i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.R`i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.R`i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna K.R`i ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. K.R kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid K.R`i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. K.R`i karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestades asjaolu, et K.R juhtis mootorsõidukit joobeseisundis peale temale kuriteo eest mõistetud karistust, siis asub kohus seisukohale, et K.R`i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid K.R`i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik 3